ENSV
Valitsemine
Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d NIkolai Karotamm
Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis
Kogu võim kuulus kommunistlikule parteile
1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes (Ivan) Käbin
Võimule pääsesid Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader
Käbin oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, kuid mitte ka liiduvabariigi äärmuslik venestaja
1978. aastal asendati Käbin üdini Moskva-meelse ja peaaegu umbkeelse Karl Vainoga
Tema võimuletulekuga algas Eesti NSV-s uus venestamisaeg
Metsavendlus
Metsavennad tegutsesid üle kogu Eesti, aktiivsemalt siiski Pärnu-, Viru- ja Võrumaal
Metsavendade vastu võitlesid sõjavägi, miilitsaüksused ja julgeolekuorganid
Metsavendade vastupanu nõrgendas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine
Metsavennad- Eesti, Läti ja Leedu partisanid, kes võitlesid aastatel 1944-1978 nõukogude võimu vastu ja varjasid end metsas
Sõjajärgsed repressioonid
Aastatel 1944-1945 arreteeriti Eestis hinnanguliselt 10000 inimest, kellest pooled surid kahe esimese aasta jooksul
Kuni aastani 1953 saadeti Eestist sunnitöö- ja vangilaagritesse kokku 25000-30000 inimest
Ligikaudsetel arvutustel ei tulnud neist koju tagasi kuni 11000
Sulaaeg ja kuldsed kuuekümnendad
Stalini surmale järgnenud sulaaeg tõi kaasa vabanemise pea kõigis ühiskonnaelu valdkondades
Leevendati vägivalda, kohalikel inimestel tekkis taas võimalus mõjukatesse ametitesse tõusta
Ungari ülestõusu mahasurumine 1956. aastal kustutas Eestis viimased lootused Lääne abile Nõukogude okupatsioonist vabanemiseks
1968. aastal lõpetasid Nõukogude tankid nn inimnäolise sotsialismi ehitamise Tšehhoslovakkias
Eesti NSV-s tugevnesid taas tagurlikud jõud, paljud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajad leidsid poliitika asemel eneseteostuse kirjanduses, teaduses ja kunstis, kuid küllalt oli neidki, kes hülgasid oma varsemad põhimõtted ning asusid truult valitsevat režiimi teenima
Majandus
Eesti Vabariigis oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus
Nõukogude majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine
Põllumajanduse sundkollektiviseerimine ning jäik riiklik plaanimajandus enamikul elualadel
Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest
Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas
Mõned Eestimaa piirkonnad-eelkõige Virumaa idaosa suured tööstuslinnad-muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest
1949. aasta suurküüditamine
Ööl vastu 26. märtsi saadeti Eestist Siberisse üle 20700 inimese
Eestis küüditati ligikaudu 2,5% kodumaal elavatest eestlastest
Võitlus nn kodanliku natsionalismiga
Otsesele füüsilisele vägivallale lisandus sõjajärgsetel aastatel veel vaimne vägivald
Ühiskonna vaimuelu allutati valitseva režiimi ettekirjutustele
Algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga
Kodanlikus natsionalismis hakati süüdistama ka Eesti NSV juhtkonda eesotsas Nikolai Karotammega
Uusvenestamine ja 40 kiri
Karl Vaino tõus Eesti NSV juhiks tähendas põhimõtteliselt pööret liiduvabariigi sisepoliitilises elus
Vaino jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huvisid, vaid üksnes Moskva suunised
Vainost saigi Moskva käskude truu täitja
Venestussurve teravdas ohutunnet, et rahvuskultuur võib hääbuda