Immuunsussüsteem
Valgeverelibled ehk leukotsüüdid
Iseseisev liikumisvõime (v.a suguelundites)
Väljudes läbi veresoone seinte ja haarates endasse võõrkehi
(baktereid, viiruseid jne) on hakatud neid kutsuma ka õgirakkudeks.
valgeverelible
Autoimmuunhaigus
Autoimmuunhaigus ehk autoimmuuntõbi (lühend AIH) on perekondlik ja/või krooniline haiguslik seisund, mida põhjustab immuunsüsteemi rakkude ebaadekvaatne tegevus. Patoloogilise immuunvastuse korral kaob enamasti immuuntolerantsus ja immuunreaktsioonid
Eristatakse monogeenseid autoimmuunhaigusi, näiteks põhjustab autoimmuunset polüendokrinopaatia-kandidiaas-ektodermaalset düstroofiat geeni defekt.
autoimmuunhaigusi peetakse geneetilise eelsoodumusega haigusteks
Vaktsineerimine
Vaktsineerimine ehk immuniseerimine ehk kaitsepookimine on vaktsiini(de) viimine organismi (naha, suu, nina kaudu), näiteks immuunsuse esile kutsumise eesmärgil.
Inimeste vaktsineerimise eesmärgiks on nakkushaiguste ennetamine ja seisneb antigeeni (aktiivne immuniseerimine vaktsiini manustamisega) või vastavate antikehade (passiivne immuniseerimine immuunglobuliini manustamisega) viimisega organismi
Vaktsineerimine on vajalik, et ennetada erinevaid haigusni ning epideemiaid. (leetrid, hepatiidid)
Subtopic
Kaitseliinid haigustekitajate vastu
3 kaitseliin
Lümfotsüüdid
hoolitsevad patogeeni-spetsiifilise immuunvastuse eest; nad on võimelised kord juba kohatud antigeene ära tundma, mistõttu taaskordsel kokkupuutumisel varemkohatud antigeeniga on organism võimeline teda efektiivsemalt hävitama
1 kaitseliin
Limaskestad
Katab
suguelundeid,
seedekunglat,
hingamiselundeid
ja kuseteid
Koosneb õhukesest
rakukihist.
Limaskesta põletik huulel.
Nahk
Ensüümid
Hävitavad baktereid
Bakterid
Ohutud
Ohtlikud
Subtopic
2 kaitseliin
Valgelibled
Õgirakud
Hävitavad mikroobe enda sees,
tagavad esmase kaitse tunni jooksul.
Nähtused:
Kiirendab verevoolu
temperatuuri tõus
punetus ja valu
põletik
Tapjarakud
eritavad nakatunud rakkudesse mürke,
mis neid hävitavad.
AIDS
inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mida põhjustab HI-viiruse nakkus.
AIDS-i haigetel esinevad sageli oportunistlikud mükoosid: suu ja neelu soor, söögitoru kandidiaas , dermatofütoosid, pneumotsüstis-pneumoonia, kopsukrüptokokoos, peaajukrüptokokoos, nahakrüptokokoos , süsteemne histoplasmoos , mikrosporidioos , kopsuaspergilloos
Inimese omandatud immuunpuudulikkuse sündroomile on iseloomulikud oportunistlikud infektsioonid ja kasvajad.
Punase lindi idee sai alguse 1985. aastal Ameerika Ühendriikidest, kus seda kõigepealt kasutati kui narkootikumide vastase võitlemise sümbolit.
Nüüdseks on see märk kasutusel kogu maailmas ning sellel on kindel koht paljude HIV ja AIDSiga võitlevate organisatsioonide sümboolikal.
Antigeenid
ja antikehad
Antigeen on organismi tunginudvõõraine
Antigenid aktiveerivad kehas imuunvastuse
Antikehad ehk immunoglobuliinid
Antikehad on kehavedelikes lahustuvad väga
erinevad essentsiaalsed molekulid.
immunoglobuliinid tunnevad ära ning seovad endaga antigeene.
Imuunsus
Kaasasündinud imuunsus
Imuunsus, mis on olemas kohe sündides. Ei muutu eluea jooksul, nakkuse ajal toimib see immuunsus väga kiiresti.k
Omandatud immuunsus
Immuunsus, mis kujuneb eluea jooksul, kas ennast vaktsineerides või mingit haigust läbi põdedes.
(nt tuulerõuged)
Allergia
Allergia on ebatavaliselt äge immuunvastus ainetele ehk allergeenidele, mis tavaliselt taolist reaktsiooni ei tingi.
Allergia on ebatavaliselt äge immuunvastus ainetele ehk allergeenidele, mis tavaliselt taolist reaktsiooni ei tingi.
Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes. Tavapäraselt tegeleb immuunsüsteem bakterite, viiruste ning toksiinide kahjutuks tegemisega ehk omab kaitsvat ülesannet.
Aineid, mille suhtes organism on ülitundlikuks muutunud, nimetatakse allergeenideks.
Põletik
Põletik on immuunsüsteemi esmane reaktsioon nakkusele või ärritajale (vigastus, kiiritus, elektrivool, kuum või külm, keemilised ained vms).
Põletiku tunnused
Punetus
temperatuuri tõus
turse
valulikkus
põletikuhaige elundi talitus häire
Põletikus jalg