Pereõe roll esmatasandi tervishoius

PKS nimekirjades kirjeldatud patsiendid kutsuda analüüsidele vastavalt juhistele. Hinnata raviplaani jälgimist, ravimite võtmist ja võimalike koos- ja kõrvaltoimeid. Koostada raviplaani alusel patsiendi eesmärkide täitmise monitooring, täiendamine. Hinnata patsiendi füüsilist aktiivsust hindamine igal vastuvõtul sh regulaarse aeroobse treeningu soovitamine (30–60 minutit päevas, 5–7 korda nädalas). Nõustada suitsetamisest loobumise osas (Fagerströmi test www.tubakainfo.ee). Mõõta nõuetekohaselt vererõhku. Alates 65. eluaastast regulaarne pulsi hindamine igal vastuvõtul kodade virvendusarütmia avastamiseks. Nõustada tervisliku toiduvaliku osas. Tuletada meelde regulaarset hamba- ja silmaarsti külastust. Kehamassiindeksi ja vööümbermõõdu mõõtmine igal vastuvõtul. Vajadusel soovituste andmine kehakaalu langetamiseks. Soovitada tõenduspõhiseid abi- ja infomaterjale (haigekassa patsiendijuhised).Hinnata igapäeva toimetulekut, perekonna ja lähedaste toetuse olemasolu.Kahtlustades patsiendil depressiooni esinemist võib rakendada vaimse tervise hindamiseks heakskiidetud küsimustike täitmist ning analüüsi (vt vaimse tervise peatükk). Kliinilise farmakoloogia kursuse läbinud pereõel on võimalus pikendada ravimite korduvretsepte. Saavutatud tulemuse kindlustamiseks ja ravi järjepidevuse hindamiseks määrata järgmine kordusvisiidi aeg. Kordusvisiit vastavalt, kas perearsti, pereõe iseseisvale vastuvõtule või lepitakse kokku konsultatsioon sidevahendite teel.

Õpeta õiget inhallatsioonitehnikat ravi alguses ja selle käigusVii löbi AKT (astma kontroll test), hindamaks võimalikke ägenemisiHinnata ööpäevase hooravimi vajadustKüsitleda füüsilise aktiivsuse piirangute ja päevaste sümptomite esinemise osasKüsitleda öiste unehäirete j sümptomite asjus

Suunata patsienti perearsti vastuvõtule vähemalt kord aastasHinda patsiendi inhalatsioonitehnikaiVii läbi AKT (astma kontrolltest)

Selgitada patsiendile vererõhu normväärtusi (120/80 mmHg)Selgita vajadust piirata keedusoola tarvitamist (max 5g päevas) Selgita vajadust III astme kõrgvererõhutõve patsientidel kontrollida silmi 1 kord aastas

Hinnata diabeedi olemasolul süstoolse eesmärk vererõhucäärtust 120-129 mmHg ja diastoolne alla 80 mmHg.Seada veresuhkru eesmärkväärtusHinnata II tüüpi diabeedi võimalikke tüsistuste j riskide olemasolu Teostada jalgade läbivaatus 1x aastasJälgida ravi tulemuslikkust, määrates HbA1c analüüsi (soovituslikult 2 korda aastas)Hinnata ravi motivatsiooni minimaalselt 2 kord aaastasHinda süstetehnikat ja süstekohtiSoovitada diabeetilise ratniopaatia skriiningut 1x aastas

Hinnata eluga toimetulekutPõhjalik anamneesHinnata kardiovaskulaarsete riskitegurite esinemist ükskord aastas, ka EKGHinnata nahka ja küüsi, jälgida haavandite ja põletike osas

Võtta anamneesMäärata kilpnäärme talituse vereanalüüs sagedusega 1x aastad, vajadusel ka sagedamini

Kuulata patsiendi tervisekaebusi ning igapäevaelu puudutavate küsimuste dokumenteerimine. Vältida patsiendi subjektiivse kaebuse tühistamist või pisendamist, kuid vaidlustada selle eluohtlikkust ning suunata patsienti mõtlema kaebuse tähendusest. Sõnastada koostöös patsiendiga probleemid ja eesmärgid. Vajadusel täita ja analüüsida heakskiidetud küsimustikke (nt EEK2). Ärevuse (ebameeldiv tunne) ja hirmu (hinnang ohule) olemuse selgitamine, hirmu skaala täitmine ning motiveerimine seda täitma. Soovitada eneseabi võtteid: keskendunud hingamine meditatsioon ja järkjärguline lihaslõdvestus. Toetada patsiendi positiivset enesehinnangut minapildi kujunemisel ning julgustada võtma vastutust enda tegevuse eest. Seada suhtlemisel konkreetsed piirid, juhul, kui patsient on oma käitumises ja arusaamades jäik (näiteks määratud ravi osas). Soovitus pidada päevikut ning panna kirja isikliku elu probleemid ja mõtted, mida ta tahaks oma elus muuta. Vajadusel kohtuda pereliikmetega kui peresisesed vastuolud mõjutavad patsiendi vaimset tervist või kui perekond on koormatud patsiendi käitumisest. Tutvustada psühhiaatrilise abi saamise võimalusi ning anda ülevaade psühhiaatri, psühholoogi, teraapia ja rehabilitatsiooni tähenduse kohta. Dokumenteerida õendustegevused, kasutades patsiendi enda sõnu ning tuues välja planeeritud tegevuste kirjeldused, hindamine ja ajalised näitajad.

Tuvastada-kaardistada patsiendil esinevad ärevushäire põhitunnused ja ärevuse olemus. Tutvustada ärevushäire ja paanikahäire patsiendijuhendit ning ärevuse töövihikut. Õpetada eneseabi võtteid. Esmaste või korduvretseptide küsimisel, kontrollida digiretseptuurist ravimite varasemat tarbimist ning väljaostmist, vältimaks ravimi liigtarvitamist.

Olla tähelepanelik inimeste vaimse, kehalise või seksuaalse väärkohtlemise märkide suhtes, julgustab probleemidest rääkima ja abi otsima.

Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida. Nõustada patsienti unehügieeni suhtes. Soovitada täita unepäevikut nädala jooksul. Kutsuda patsient tagasi korduvale vastuvõtule või suunata edasi perearsti või spetsialisti (vaimse tervise õde, unespetsialist, psühhiaater jm) vastuvõtule. Hinnata psühhotroopsete ravimite võtjate raviskeeme igal retsepti pikendusel. Olla teadlik, et bensodiasepiinide, uinutite või muude sarnaste ravimite pikaajalisel tarvitamisel tekib ravimsõltuvus ning tegelikke põhjusi ravimata, võib tekkida oht patsiendi kahjustamisele. Retseptide pikendamisel veenduda ning kontrollida, millal on patsient saanud viimati ravimiretsepti (sh mis asutusest) ning millises koguses - ennetamaks ravimsõltuvuse teket ja välistamaks ravimite kuritarvitamiste ohtu. 

PerearstileÄmmaemandaleImetamisnõustajaleGünekoloogileRaseduskriisi nõustajalePsühholoogi vastuvõtule

Seisev tööIstuv töö kuvari tagaSundasendis ja sundliigutusedFüüsiline tööKülmMittesteroidsed põletikuvastased valuvaigistidOrtoos

Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida. Teostada kehatemperatuuri mõõtmine, teostada naha ja limaskesta vaatlus, hinnata vedeliku defitsiiti, teostada lümfisõlmede palpatsioon, mõõta SpO2 taset. Nõustada palaviku alandamise ja ravi osas, soovitada tarbida lisavedelikku. Kaasata perearst, kui palavik püsib üle 3 päeva või on lisandunud mõni järgnevatest sümptomitest: hingeldus, valulik või raskendatud hingamine, veriköha, tugev peavalu koos oksendamisega, uimasus, desorienteeritus, üle 3 päeva >38.5° ilma langustendentsita.

Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida. Selgitada nohu kestus, täpsustada kas ninaeritis on seroosne, mädane, värvitu, kollane vms., teostada kurgu -ja nina limaskesta vaatlus ning lümfisõlmede palpatsioon, otoskoopeerimine, määrata vajadusel CRV. Õpetada nohu leevendamismeetodeid: ninaloputusi puhta vee- või soolalahusega, inhalatsioone, asendiravi, soovitused käsimüügi ravimite kasutamise osas. Kaasata perearst, kui on kõrgenenud CRV, pärast 10 päeva möödumist nohu püsib või on lisandunud uusi sümptome, milleks on mädane eritis ninast, sagedased ninaverejooksud, kõrvavalu, valu otsmiku ja ninakõrvalkoobaste piirkonnas, peavalu.

Võtta anamnees patsiendi tervise kaebuste kohta ja dokumenteerida. Selgitada köha kestvus, täpsustada köha iseloom (kinnine, lahtine, haukuv). Teostada kopsude auskultatsioon, teostada lümfisõlmede palpatsioon, mõõta SpO2 taset, sõltuvalt kaebustest määrata CRV. Õpetada köha leevendamise meetodeid (istuv asend, asendravi magades), soovitada tarbida lisavedelikku sh ravimteesid, õpetada hingamisharjutusi, soovitada inhalatsioone, soovitada käsimüügi ravimeid köha leevendamiseks. Kaasata perearst kui patsiendil on tekkinud hingeldus, valulik ja/või raskendatud hingamine, kõrgenenud CRV.

Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida. Selgitada valu kestvuse aeg, selgitada valu iseloom (tuikav, väga tugev, kiirgav vms.), otoskopeerida kuulmekäiku/kuulmekilet, määrata vajadusel CRV, palpeerida lümfisõlmi. Nõustada valuravi osas, soovitada limaskestade turset alandavaid süsteemseid ravimeid, soovitada tarbida lisavedelikku. Kaasata perearst, kui CRV on normi piiridest kõrgem, esineb eritis kõrvast (seroosne, mädane, verine), perforatsioon, kuulmekile tugev turse ja punetus, kuulmekile taga kollakas vedelik, või kui 1 päeva möödudes valu püsib.

Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida. Selgitada valu kestvuse aeg, selgitada valu iseloom (tuikav, väga tugev, kiirgav vms), vaadelda kurgu limaskesta, määrata CRV, määrata vajadusel Streptokoki kiirtesti, palpeerida lümfisõlmi. Soovitada kurgu loputamist, limaskestade turset alandavad lokaalsed ja süsteemsed ravimeid, soovitada tarbida lisavedelikku, vajadusel soovitada valuravi. Kaasab perearst, kui CRV- on normi piiridest kõrgem, 3 päeva möödudes kurguvalu püsib, kurgu limaskestal on mädane katt, kurgumandlitel on mädakorgid, esineb tugev kurgu limaskesta turse.

Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida: (sh selgitada välja, kas lähikonnas on sarnaste sümptomitega inimesi, küsitleda võimaliku veeja /või toidunakkuse osas, reisianamnees, kas on eelnenud antibakteriaalset ravi jms). Selgitada kaebuste kestvuse aeg, teostada kõhu palpatsioon, küsitleda kas esineb oksendamist, kõhuvalu ning kehatemperatuuri tõusu. Oluline patsiendi vanus (tüsistuste risk on suurem <2 a. ja >70 a. vanustel inimestel, sh dehüdratatsioon). Soovitada järgida elementaarseid hügieeninõudeid, tarbida rohkelt vedelikku, vajadusel tarvitada valu- ja palavikuravi. Anda dieedisoovitusi (vältida piimatooteid, raskesti seeditavaid- ja vürtsikaid toiduaineid), soovitada käsimüügi ravimite kasutamise osas. Kaasata perearst, kui patsiendi kaebused kestavad üle seitsme päeva, sh äge oksendamine, pikaleveninud kõhulahtisus.

Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida. Täpsustada kaebuste kestvuse aeg. Teostada kõhu palpatsioon, vajadusel teostada uriinianalüüs (põletiku määramiseks), määrata vajadusel CRP ning uriini mikrobioloogiline külv. Soovitada patsiendile säästvat režiimi, tarbida rohkelt vedelikku, soovitada käsimüügi ravimeid, anda dieedisoovitused (vältida vürtsikat toitu). Kaasata perearst, kui patsiendi kaebused ei ole eelnevate soovitustega leevenenud ja patsient vajab antibakteriaalset ravi.

Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida. Nõustada ägeda valu perioodil valuravi osas.“Punaste lippude” olemasolul, patsiendi kaebuste püsimisel või süvenemisel suunata patsient perearsti vastuvõtule. Tutvustada patsiendile õigeid töövõtteid, seljaharjutusi ja seljavalu leevendavaid meetmeid (ujumine jne). 

Aktiivne suhtlejaSõbralik lähenemine

Vähemalt 60 tundi koolitust aastas Enesearengule motiveeritudAktiivne õppijaKasutab teadmisi praktikas

Kolleegidele ja patsientidele mõlemale usaldusväärne

Aktiivne kuulaja