Pool-looduslikud kooslused
Loopealne ehk alvar
Väga liigirikas kooslus
Suvel võin muld täiesti läbikuivada
Kevadel sulavee ajal võib esineda liigniiskust
Õhukese lubjarikka mullaga
Kolmandik maailma alvaritest asub Eestis
Mulla paksus ei ületa tavaliselt 20. cm
Soostunud niit
Purinne
h. toomingas
Haab
Saar
Põõsarinne
Paju
Paakspuu
Lodjapuu
Rohurinne (üsna liigirikas)
Lubikas
Ahtalehine villpea
Kullerkupp
Samblarinne
Kähar sulgsammas
h. teravtipp
Sirbikud
Levinud üle kogu Eesti, eriti Lääne-Eestis.
Tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest
Esinevad nõgudes ja madalates tasandikes
Lubjarikkad suviti kuivad mullad, kuna suvel alaneb põhjaveetase tublisti
Puisniit
puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.
oluliseks omaduseks on suur liigirikkus.
Ühed liigirikkamad Euroopa puisniidu kooslused
Lubjarikastel puisniitudel üle 50 soontaimeliigi ruutmeetril
Laelatul 76 liiki ruutmeetril
Vanasti oluline elatusallikas
esti kaitsealuste puisniitude hulgas on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit, Vahenurme puisniit, Koiva puisniit, Allika puisniit jt.
Aruniit
Neid võib neile omasel kujul näha vaid looduskaitsealadel
Levivad kuivadel ja parasniisketel aladel.
Karjatamisel ja niitmisel on oluline osa taimestiku kujunemisel
Mulad harilikult liivsavised ja mineraalaineterikkad.
Üldjuhul puurinne puudub
Puud kasvavad üksikult või väikeste gruppidena (kask, mänd, haab)
Põõsasrinne tavaliselt väga liigirikas
Kuslapuu
Kadakas
Paakspuu
Rohurinne kidur, kuid liigirohke
Mägiristik
Lubikas
h. koldrohi
Lamminiit
Leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel
Viljakas muld
Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari jt.) ääres.
Enamasti on niiidud lagedad.
Harva esineb üksikuid puid/põõsaid.
Puurinne
toomingas
haab
hall lepp
Põõsasrinne
paju
h. sarapuu
Rohurinne
Kasvab palju aruniidu taimi
keskmine värihein
mägiristik
angervaks
Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni.
Nõmme niit
levivad peamiselt Põhja-ja Kagu-Eestis ning saartel.
esinevad liivmuldadel
kujunenud raiete või põlengute tagajärjel ning primaarselt ka vanade lamedate
luidete ja liivikute taimestumisel.
Madala intensiivsusega karjatamine aitab vältida nende
kinnikasvamist
niitmiseks on sellised alad reeglina liiga väheproduktiivsed
Suurim ohutegur nõmmedele on võsastumine.