Rahvatervis
( rahva - rahvus, tervis - terviklik, terve )
-
on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.

on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine
(koostatud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt, 1948-ndast aastast )

on seotud suutlikkusega kontrollida elukorraldust ja tervisemõjureid
(Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) lisanud tervisekäsitlusele funktsionaalne tähendus, 1990-ndast aastast)

Statistiline
-tervist määratletakse biomeditsiiniliste näitajate alusel;
-inimene on statistiliselt haige siis, kui biomeditsiiniliste näitajad esinevad neis normist kõrvalekalle.

Funktsionaalne
-tervist mõistetakse kui organismi suutlikkust täita ühiskonnas oma rolli;
-nõuab kokkulepitud väärtushinnangute olemasolu;
-sõltub seetõttu palju ühiskonna väärtushinnangutest, mida loetakse normaalseks funktsioneerimiseks.

Meditsiiniline
-tervis käsitletakse haiguse puudumisena, jättes kõrvale muud tegurid;
-on palju kritiseeritud;
-mudel ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid, mis tervist mõjutavad.

Akadeemiline
-nähakse tervist kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste, sotsiaalsete, keskkonna, poliitika, majanduse aspektide omavaheliste mõjude tulemust;
-on seotud kahe suure teadusvaldkonnaga: psühholoogia ja sotsioloogiaga;
-kogukonnateadused selles kontseptsioonis mõjutavad ka inimeste tervist.

Patogenees
(ladina keeles pathos = haigus, kannatus;
kreeka keeles genesis = „sünd“, „põhjus“, „areng“)
- on õpetus haiguse arengust.

WHO definitsioon:
on personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus

Geneetika
(20%)

Eluviis
(50%)

Keskkond
(20%)

Tervishoid
(10%)

TAI definitsioon:
on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas

Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid
(poliitilised otsused, demokraatia, kultuur jne.)

Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid
(haridus, töö, sissetulek, etnilisus, sotsiaalne toetus jne.)

Käitumuslikud tervisemõjurid
(toitumine, kehaline aktiivsus, tubaka ja alkoholi tarbimine, seksuaalkäitumine, liikluskäitumine jne.)

Keskkondlikud tervisemõjurid
(füüsiline, bioloogiline, sotsiaalne, kultuuriline jne.)

Bioloogilised tervisemõjurid
(vanus, sugu, pärilikkus, kehakaal, vererõhk jne)

Peamised tervisemõjurid
(WHO 1986.a käsitluse järgi)

Rahu

Eluase

Haridus

Toit

Sisetulek

Eluks vajalike ressursside olemasolu ja säilimine

Stabiilne ökosüsteem

Sotsiaalne õiglus

Võrdsus

Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel
Mudelis on välja toodud inimeste tervist mõjutavad üldised sotsiaal- majanduslikud, kultuuri ja keskkonna tingimused, sotsiaalsed ja ühiskonna mõjurid, elu- ja töötingimused, individuaalse eluviisi ja bioloogilised mõjurid

Mudel näitab, et ka indiviidide käitumine tuleneb neist sotsiaalsetest (ühiskond, riik, poliitika) ja keskkondlikest tingimustest, millises indiviid elab, õpib ja töötab.

Ryan ja Travis`e tervise determinatide mudel
(„ jäämäe mudeli“)
Jäämäe veepinnal näha olev osa peegeldab rahvastiku tervise olukorda. Vee all olevas osas peituvad tegurid, mis mõjutavad rahvastiku tervise seisundit. Mida lähemal on tervist mõjutavad tegurid veepinnale, seda kergem on nende mõju hinnata.

Tarlov’i tervisemõjurite mudel
Mudeli põhjus on rahvastiku tervise olukord sõltuv peamiselt just sotsiaalsetest tervisemõjuritest (poliitiline, sotsiaalne ja majanduskeskkond), mille tulemus on inimese käitumine ja eluviis.

Liigitatakse rahvastiku tervise mõjurid nelja kategooriasse:

Geenid ja bioloogia

Tervishoid ehk meditsiiniabi

Terviskäitumine

Sotsiaalsed mõjurid

Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel
Jagatakse tervist mõjutavad tegurid neljaks, missugused on omavahel seotud ning nende toime tervisele on kompleksne :

Personaalsed
(millised kujunevad sotsiaalsete normide poolt kultuurikeskkonnas, n. eluviis,sünnikoht, sugu jne)

Majanduslikud
(töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus)

Keskkondlikud
(kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond)

Sotsiaalsed
(rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted)

Kliiniline meditsiin
( Ravi, taastus )

-on suunatud indiviidide meditsiinilisele teenindamisele;
-kuulub tavaliselt haige inimene, kes pöördub ise tervishoiutöötajate poole või suunatakse ravile.

Terviseteadused
(Ennetus, tervisedendus)

-on uurimisobjektiks rahvastikurühm;
-on probleemiks rahvastikurühma tervise hindamine, k.a. need liikmed, kes ise ei otsi meditsiiniabi, kuid kelle tervisele antud uuringud kasu tooks.

Terviseedendamise vahendid
(Rahvatervise seadus):

Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana

Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine

Tervistavate teenuste arendamine

Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine

Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine

Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsioonis toodi esmakordselt välja viis peamist tegevusvaldkonda parema tervise tagamisel rahvastiku tasandil:

Tervist toetava poliitika kujundamine

Tervistsoodustava elukeskkonna loomine

Kogukonna osa tervise tagamisel suurendamine

Isiklikude oskuste ja teadmiste arendamine

Terviseteenistuste ümberorienteerimine
(reorientatsioon preventiivsetele teenustele)

Eestis on määratletud riigi tasandil:

Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring
(teostab suures osas Terviseamet ja Tervise Arengu Instituut)

Epideemiate ennetamine ja kontrollimine

Keskkonna ja tööohutuse tagamine
(toit, vesi, tööohutus)

Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine

Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks

Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks

Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine

Rahvatervisepoliitika arendamine

On jaotud:

Esmased ennetusstrateegiad
-edendada ja kaitsta tervist ja vältida haigusi.

Kolmandad ennetusstrateegiad
-töövõimetuse vältimine ja teovõime taastamine.

Teisesed ennetusstrateegiad
-haiguse varajane avastamine ja ravi.