Talvesõda
Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki.
Punaarmee kaotustest on erinevaid andmeid. Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov väitis Punaarmee kaotusteks NSV Liidu Ülemnõukogu istungil 29. märtsil 1940 langenutena 48 745 ja haavatutena 186 584. Soomlaste kaotusteks valetas ta vähemalt 60 000 langenut ja 250 000 haavatut, seega kõik Soome armee võitlejad. 1952. aasta NSV Liidu Kaitseministeeriumi kaadrite peavalitsuse andmetel kaotas Punaarmee sõjas 126 875 inimest langenutena, andmeid haavatute, surnuks külmunute ja teadmata kadunud võitlejate kohta ei esitatud.
Soome rahva meelsus muutus ühtsemaks. Sõjaväge hakati jõulisemalt arendama. Soome hakkas otsima sõjalist tuge Rootsilt, Suurbritannialt ja lõpuks Saksamaalt.
Nõukogude Liidu sõjalis-poliitiline autoriteet vähenes. Talvesõja kogemused andsid tõuke Punaarmee arendamisele. Soome ja Nõukogude Liidu vahelised suhted jäid väga halvaks.
Soome Vabariigi relvajõud
Soome Vabariigil oli 1939. aastal välja panna 9 diviisi ehk 175 000 meest, mida sõja käigus suurendati kuni 300 000 meheni, 50 tanki ja 130 sõjalennukit. Sõja jooksul suurenes lennukite arv 287-ni. Juurde saadi lennukeid pealmiselt Saksamaalt.
NSV Liidu relvajõud
Talvesõjas ründas Nõukogude Liit Soomet umbes 1 000 000 Punaarmee sõduriga (45 diviisi, 3000 tanki ja 3800 lennukiga).