VALGUSTUS
Uus riigivõimu käsitlus
Koos valgustusega kujunes välja uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest.
Inglane Thomas Hobbes väitis, et kuningavõim ei lähtu Jumalast, vaid rahvast
Ühiskondliku lepingu teooriat arendas edasi John Locke
kes leidis, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki vaenulik
Uus käsitlus riigivõimust mõjutas ka Prantsuse valgustajate vaateid
18. sajandi teisel poolel ilmus Prantsusmaal valgustusaja olulise tähisena „Entsüklopeedia ehk Teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat”
Selle koostamist juhtisid filosoof ja kirjanik Denis Diderot (1713–1784) ning matemaatik, füüsik ja filosoof Jean d’Alembert (1717–1783)
Kameralistid
Kameralistid lähtusid arusaamast, et üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi (ühiskonna) poolt toetatuna
Füsiokraadid
Teistsugusel arvamusel olid prantsuse füsiokraadid
Majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis annab ainsana puhastulu. Kõik teised majandusharud tegelevad vaid töötlemise või vahendamisega. Seepärast pöörasid füsiokraadid märksa suuremat tähelepanu talurahva õiguste kaitsele.
Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse
Valgustus kritiseeris autoriteetide, sh kirikutegelaste, mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt
Valgustus-kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas pärast reformatsiooni.
valgustusajastu: 17.‒18. sajand
Valgustusliikumine leidis tuge
empirismist
ratsionalismist