Majandusaasta aruanne - äriregistri kaudu avalikkusele kättesaadav ja seega on see äriühingu visiitkaart.
Kõigil ühingutel, olgu need siis äri- või mittetulundusühingud, kelle majandusaasta ühtib kalendriaastaga ehk 01.01-31.12, tuleb hiljemalt 30. juuniks esitada äriregistrile majandusaasta aruanne (majandusaasta aruanne tuleb esitada äriregistrile elektroonselt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu).
Iga äriühing peab lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja ettevõtte liigitusest lähtuvalt tegevusaruandest ning esitama need äriregistrile.
Majandusaasta pikkus on tavaliselt 12 kuud. Erandjuhtudel, näiteks alustamisel, võib see olla lühem või pikem, kuid mitte üle 18 kuu. Majandusaasta tähtajad määrad sina ise oma ettevõtte põhikirjas.
Majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.
Kordusaruande esitamine
majandusaasta perioodi, mille kohta on juba aruanne esitatud ja soovitakse seda paranada, siis tuleb esitada kordusaruanne- sisestatud andmete muutmiseks või täiendamiseks ja uuesti genereerida PDF aruanne, mis tuleb allkirjastada ja uuesti esitada
esitamiseks tuleb alustada uuesti majandusaasta aruande esitamisega
Kui esitatud aruandes leiate puudusi või on registriosakond on teinud puuduste kohta määruse, siis on võimalik esitada aruanne uuesti.
Enne andmete kinnitamist kontrollige majandustegevuse registris olevad andmed üle ja veenduge nende õigsuses. Kui registriandmetes on ebatäpsusi, esitage andmete muutmiseks teate.
Majandusaasta aruanne tuleb teil esitada äriregistrile hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.
Majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine
Kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse võib esitada ka koos järgmise majandusaasta aruandega, kui otsus võetakse vastu pärast majandusaruande esitamist.
Aruande esitamise etapis on võimalik valida ja täita ka kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek või otsus.
kui ettevõtjal on eelmiste perioodide akumuleerunud kahjum ja aruandeperioodil kasum, tasuks kasumi jaotamise ettepanek/otsus valida vaid juhul kui väljamaksed oleksid lubatud äriseadustiku § 157 (osaühingud) või § 276 (aktsiaseltsid) kohaselt
kui ettevõtjal on eelmiste perioodide akumuleerunud kahjum ja aruandeperioodil kahjum, tuleb koostada kahjumi katmise ettepanek/otsus
kui ettevõtjal on eelnevate perioodide jaotamata kasum ja aruandeperioodil kahjum, kuid otsustatakse maksta dividende eelmiste perioodide jaotamata kasumist, tuleb koostada kasumi jaotamise ettepanek/otsus
kui ettevõtjal on eelnevate perioodide jaotamata kasum ja aruandeperioodil kahjum, kuid varem kogunenud jaotamata kasumit ei jaotata, tuleb koostada kahjumi katmise ettepanek/otsus
kui ettevõtjal on eelnevate perioodide jaotamata kasum ja ka aruandeperioodil kasum, tuleb koostada kasumi jaotamise ettepanek/otsus
Audiitorkontroll
Majandusaasta aruandele tuleb lisada ka audiitori järeldusotsus, kui auditi tegemine teie ettevõttele on kohustuslik.
Osapoolte vastutus
Kui auditeerimine on ettevõttes läbi viidud ja audiitor on vormistanud kirjaliku allkirjastatud hinnangu, tuleb see lisada majandusaasta aruandele.
SubtAudiitor on kohustatud hoidma saladuses auditeerimise käigus teatavaks saanud andmeid ja ta vastutab oma kutsetegevusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest. Samas ei vabasta allkirjastatud audit ettevõtet ja selle juhatust vastutusest raamatupidamisaruande sisu eest.opic
Auditi korraldamine
Auditit korraldab sõltumatu hindaja ehk Eesti audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik. Ettevõtte üldkoosolek nimetab audiitori(d), määrab audiitorite arvu, tasustamise korra ning volituste tähtaja. Audiitori nimetamiseks on temalt vaja küsida kirjalikku nõusolekut. Enne auditi läbiviimist tuleb audiitoriga sõlmida leping.
Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik:
aktsiaseltsile,
Riigikontrollile,
riigiraamatupidamiskohustuslasele,
kohaliku omavalitsuse üksusele,
avalik-õiguslikule juriidilisele isikule,
sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale,
sihtasutusele, mille asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses,
testamendi alusel asutatud sihtasutusele,
sihtasutusele, mille audiitorkontrolli kohustus tuleneb põhikirjast või nõukogu otsusest.
Aktsiaseltsidele on audiitorkontroll kohustuslik. Teistele raamatupidamiskohustuslastele on raamatupidamise aastaaruande audit või ülevaatus on kohustuslik juhul, kui aastaaruandes toodud näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:
Ülevaatus
keskmine töötajate arv 72 inimest
varad bilansipäeva seisuga kokku 2 400 000 eurot
müügitulu või tulu 4 800 000 eurot
Audit:
varad bilansipäeva seisuga kokku 6 000 000 eurot
müügitulu või tulu 12 000 000 eurot
Audiitorkontrolli kohustust reguleerib audiitortegevuse seadus.
Audiitori hinnangu eesmärk on tõsta teie ettevõtte finantsinformatsiooni usaldatavust nii investorite, osanike kui ka avalikkuse silmis.
Auditeerimine on ettevõtte raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine.
Majandusaasta aruande heakskiitmine
vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige või füüsilisest isikust ettevõtja allkirjastab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande viivitamata pärast selle heakskiitmist, näidates ära majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäeva.
heakskiitmisega kinnitab tegevjuhtkond või füüsilisest isikust ettevõtja majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne koostati kooskõlas käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud finantsaruandluse standardiga ning see kajastab asjakohast ja tõepäraselt esitatud informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse ning rahavoo kohta või annab käesolevas seaduses nõutud informatsiooni.
Tegevusaruande koostamine
Raamatupidamiskohustuslastel, kes kuuluvad audiitorkontrolli kohustuse alla, peab tegevusaruanne sisaldama peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat (valemeid).
kui majandusaasta lõpu seisuga ei vasta ettevõtte omakapital äriseadustikus nõutule (on negatiivne), tuleb tegevusaruandes kirjeldada tegevusi, mis on ette võetud/võetakse ette selleks, et olla edaspidi jätkusuutlik, või on vastu võetud teistsugune otsus
Tegevusaruandes antakse ülevaade ettevõtte tegevusest ja asjaoludest, millel oli määrav tähtsus finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. Kindlasti ei tohi unustada kirja panemast ka seda, mis on teie põhitegevus, mis kõrvaltegevused.
Raamatupidamise aastaaruande koostamine
Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtivas vääringus, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (nt euro, tuh. euro).
Täismahus aastaaruanne – bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad – on kohustuslik keskmistele ja suurettevõtetele ning mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisade hulk aastaaruandes sõltub ettevõtte eripärast, kuid kindlasti peate aruandele lisama:
muud olulised asjaolud raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta
selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil
aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted
selgituse, millisest raamatupidamistavast lähtuvalt olete raamatupidamise aastaaruande koostanud
Omakapitali muutuste aruanne
märgitakse eraldiomanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasum või kahjum, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamine ja vähendamine ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud
kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi ettevõtte omakapitalis
Rahakäibe aruanne ehk rahavoogude aruanne
Kasumiaruandega otsene seos puudub
Seos bilansiga
rahakäibes arvestatud perioodi lõpu rahaline seis näidatakse bilansis
näitab aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahakäibeks. Kuna ettevõtte kasum leitakse tekkepõhiselt ehk üldjuhul kasum ≠ raha, siis on oluline teada rahade liikumist. Ühtlasi annab rahakäibe aruanne pildi ka ettevõtte raha kvaliteedist − kas raha on saadud äritegevusest või hoopis põhivarade müügist.
Kasumiaruanne
skeem 1 on kululiigipõhine ja skeem 2 funktsioonipõhine aruanne
Skeemides nõutavad tulud-kulud võiks tinglikult jaotada järgmistesse rühmadesse
ettevõtte tulumaksu kulu (Eestis vaid väljajagatud kasumilt ehk dividendidelt)
finantstegevuse tulud kulud
muu äritegevuse tulud-kulud
põhiäritegevuse tulud-kulud
(tulude ja kulude aruanne) kajastab äriühingu aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Valida võib kahe kasumiaruande skeemi vahel. Erinevus on äritegevuse kulude kajastamises
Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, s.t majandustehingud näidatakse nende ajalise toimumise järgi, sõltumata raha liikumisest.
Bilanss
Kasumiaruandes arvestatud aruandeperioodi kasum näidatakse bilansis omakapitali all, jaotamata kasumi koosseisus
Aktiva ehk varad = Passiva ehk kohustised ja omakapital
iga majandustehingu toimumise järel jääb bilanss alati tasakaalu ehk aktiva = passiva
Omakapital näitab omanike paigutust, s-h ka väljavõtmata osalust ehk jaotamata kasumit.
Kohustised jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohustisteks
Varad jagunevad käibevaradeks ja põhivaradeks
kajastab majandusaasta lõpu kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali).ubtopic
Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja koostavad oma majandusaasta aruande kas vastavalt Eesti finantsaruandluse standardi või IFRS-i nõuetele ning see koosneb tegevusaruandest, neljast põhiaruandest ja keskmiselt 15st lisast.
Väikeettevõtja lühendatud majandusaasta aruanne koostatakse lähtuvalt Eesti finantsaruandluse standardist ning koosneb kahest põhiaruandest: detailne bilanss ja kasumiaruanne ning kuni 9 lisa. Väikeettevõtja peab koostama ka tegevusaruande.
mikro- ja väikeettevõtjad alates 01.01.2016 ja hiljem algavate majandusaastate kohta koostada täismahus raamatupidamise aastaaruande asemel lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest. Mikroettevõtja võib koostada soovi korral ka väikeettevõtja lühendatud või täismahus aastaaruande.
peab kajastama õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust, rahavoogusid ja selles avaldatakse asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni
koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest
