Kultuur Eesti keskajal
Hariduselu
Kool oli lahutamatult seotud kirikuga.
Koolide peamiseks ülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine.
Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid.
Toomkoolide õppetööst Eestis otsesed andmed puuduvad, kuid koolid jagasid kasvatust tulevastele toomhärradele.
Linnakoolides lisaks kiriklike ainete kõrval õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist.
Eestikeelne trükisõna
1525. aastal trükiti jumalateenistuse käsiraamat eesti-, liivi- ja ka läti keelde.
Uus usuline vool nõudis usu õpetamist rahvale tema enda keeles, mille tõttu koostatigi varsti luterlik katekismus.
Katekismus trükiti Saksamaal 1535. aastal
Michel Sittow
Oli Madalmaade päritolu Tallinna maalikunstnik.
Eestis on Michel Sittowile omistatud Püha Jüri värviline puuskulptuur ja Antoniuse altari väliskülje ülemaaling.
Tema kavandi järgi on raiutud renessanslik dr. J. Ballivi hauaplaat (umbes aastal 1520), mis asub Niguliste kirikus.
Michel Sittowile omistatakse umbes 30 teost, kuid üksnes kolm neist on saanud dokumentaalse kinnituse.
Kumu kunstisaalis eksponeeriti 8. juunist kuni 16. septembrini 2018.a kümneid tema maale.
Rahvaarv 12. - 16.saj.
1240.a – 120 000 või kuni 180 000 inimest (langus ristiretke tagajärjel)
Vana-Liivimaa sise- ja välisvõitluste vähenemine 15. - 16 sajandil soodustas rahvastiku pidevat juurdekasvu.
Muistne vabadusvõitluse lõpuaegade umbes 100 000 inimeselt oli Eesti rahvaarv 16. sajandi keskpaigaks kasvanud 250 000-280 000-le.
Juurdekasvu andis juurde rahuaeg ja saksa rannarootsi asustus.
Rannarootslased
Hans Susi
Oli eesti tõlkija.
Ta on teadaolevalt esimene, kes tegeles piiblitekstide tõlkimisega eesti keelde.
Hans pidi piiblist perikoope (jumalateenistustel kasutatavaid tekstiosi) ja liturgilisi laule tõlkima.
Muinasusundi ja katoliikluse ühtesulamine
Alla jäämine muistses vabadusvõitluses muutis katoliku usku lähedamaseks.
Pühakutelt hakat lootma abi nagu varem haldjatelt.
Pühakud kohandati maausule (Katariina sai Kadriks ja lammaste kaitsjaks)
Hermen Rode
Hermen Rode oli saksa gooti maalikunstnik.
Üks Rode'i kõige impulssemaid kunstiteoseid on tema küps kõrgekvaliteedik Nicholas 'kirik Tallinnas.
Mitmed Rode'ile omistatavad altarimaalid on tänapäeval Rootsis erinevates piirkondades ja tunduvad olevat tehtud spetsiaalselt Rootsi turule, kuna need hõlmavad ka Rootsi Rootsi pühakute kujutisi.
Kroonika
Läti Hendriku - Liivimaa kroonika, muistne vabadusvõitlus
Vana - Vene riigi letopiss, jutustus möödunud aegadest
Bartholomäus Hoeneke - Liivimaa noore riimkroonika, Jüriöö ülestõus
Balthasar Russow - Liivimaa provintsi kroonika, Liivisõda
Skandinaavia ja Islandi saaga