KOKKUVÕTTEV MÕISTEKAART

Tööstusrevolutsiooni olemus

18.sajandil toimusid muudatused tehnoloogilises arengus

tootmisel hakati kasutama rohkem masinaid

manufaktuurid asendusid vabrikutega

revolutsioon sai alata alles siis kui oli piisavalt raha ja tööjõudu

talupoegadest said palgatöölised

rahvastiku kiire kasv ja suremuse vähenemine

nõudlus ja turg

Põllumajandus tööstusühiskonnas

muudatused põllumajanduses

masinad ja uued leiutised

edenes loomakasvatus, suurenes kasum ja toiduvarud

toiduainete säilitamis vajadus

inimesed liikusid linna elama

Inglismaa-tööstusrevolutsiooni juhtriik

tööstuslik pööre sai alguse Inglismaal

rahvaarv Inglismaal tõusis

Inglismaal oli palju maavarasid

neil oli rohkem vaba kapitali kui teistel riikidel

pärisorjus puudus

tekstiilitööstuse algus

Transpordi areng

eelkõige raudtee areng

maailma esimene raudteeliin rajati Inglisemaal

1830. aastail algas ulatuslik raudteede rajmine ka Euroopas

raudteed olid transpordisüsteemi tähtis lüli

uued asulad ja tööstusettevõtted

liikumisvõimalused avardusid

oluline roll oli ka veetranspordil

aurulaevadel oli kiire areng

laeva liikluse arenguga käis kaasas ka kanalite ehitamine

Tööstuse arengu mõju ühiskonnaelule

masinatootmine oli muutnud enamikus Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikides valitsevaks

tööstus oli tähtsaim majandusharu

rauamaagi ja kivisöe tootmine tõusis esile

inimesi tabas tööpuudus

ühiskond arenes

elanikkonna arbukuse kiire kasv

Linnastumine ehk urbaniseerumine

linnaühiskond

eriti kiiresti kasvasid tööstuslinnad

kultuurikeskus

linnarahvas elas enamasti odavates ja kitsastes korterites

elutingimused linnas olid halvad

oli ülerahvastumine

kuritegevus ja ühiskondlikud pahed

aga pikemas perspektiivis elu keskkond paranes

elekter jõudis kõigepealt vabrikutesse

linnade kultuuriasutused olid linnaelanikele hea ajaviide

Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris

tööstuslik areng muutis ühiskonna sotsiaalset palet

tööliste osa suurenes

kõik töölised ei teinud enam füüsilist tööd

töölisklass hakkas sõnakalt oma õiguste eest seisma

töölisliikumine

Tööstusühiskonna mõtestamine ja reformimise katsed

varasemad majanduseõpetusded jäid tagaplaanile

tõusis esile tööd väärtustav majanduslik liberalism

kiire majanduslik areng

tööstuse edenemine

muutus ühiskonna sotsiaalne struktuur

süvenes varanduslik ebavõrdsus

sotsialism

ühiskonna ümberkujundamine

tekkis organiseeritud töölisliikumine ja rajati tööliste huve esindavad parteid

sotsialistide leer lõhenes