Liivi sõda                                               22. jaan 1558 – 26. mai 1583

Liivi sõda 22. jaan 1558 – 26. mai 1583

Rahvusvaheline taust

Läänemere väinades valitses Taani

Rootsi, kellele kuulus Soome, püüdis laiendada oma mõjuvõimu veelgi ida suunas

Võimsust kogus Poola riik, mis XV sajandil oli jõudnud oma piiridega taas Läänemereni

Sõjaliselt tugev oli Poolaga ühendatud Leedu

Teiste Venemaa alade arvel laienenud Moskva suurvürstiriigi piirid ulatusid Liivimaani ja tema välispoliitika üheks põhisuunaks kujunes võitlus Läänemere idakalda pärast

Venemaa majandus arenes, tugevnesid kaubanduslikud huvid ja laienesid sidemed

Vana-Liivimaa võimud keelasid venelaste otsese kauplemise siinsetes linnades viibivate välismaa kaupmeestega ära, kuid see riivas Moskva huvisid rängalt

Liivimaal kardeti Venemaa liigset tugevnemist, tehti otseseid takistusi Lääne-Euroopast Venemaale suunduvate spetsialistide läbipääsuks

Vana-Liivimaa jäi oma keskaegse poliitilise killustatusega Läänemerd ümbritsevate riikide ahelas ainsaks nõrgaks lüliks

Sellises olukorras sai ta nende kõigi, eriti aga Venemaa territoriaalsete taotluste objektiks

Diplomaatiline eellugu

Tartu raad käskis kontrollida linnamüüri ja seada see valmis võimaliku rünnaku vastu

Nõuti, et tasutaks ära Tartu piiskopkonna maks Vene tsaatarile - üks mark aastas iga elaniku pealt

,,Tartu maks'' tuli tasuda 3 aasta jooksul

Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul, kui need maksavad korralikult makse

Riia peapiiskop, ordumeister ja Tartu piiskop kinnitasid lepingu tingimused.

Nii kinnitati vaidlustava maksu õiguslikkus igaveseks paberile

See oli Vene diplomaatia suur edu

Aastatel 1556-1557 pidas ordu järjekordse sõja Riia peapiiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga

Võitlused lõppesid Posvoli rahuga, millega Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu

Sõja lõpp

Poola oli Eesti alal peetud võitluses olnud seni suhteliselt tagasihoidlik

Kui aga kuningaks sai Stefan Batory, algas 1579. aastal ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu

Poola ja Rootsi tegutsesid teineteist segamata Eesti eri osades

Mõlema tegevuse suund oli aga Vene võimu alla langenud alade tagasivallutamine

1581. aastal ületasid Soomes koondunud Rootsi väed Pontus De la Gardie juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe

Kui alistati ka Paide, oli kogu Põhja-Eesti Rootsi võimu all ja sõjategevus suundus juba Venemaale

Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla

1583. aastal sõlmiti Pljussa jõe suudmes ka Rootsi ja Venemaa vaherahu, kusjuures rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised vallutused Ingerimaal

Liivi sõda oli lõppenud

Sõdade ajajärgus tekkis väike vahe, mil võitlus ei peetud

Saavutati vaid ajutine tasakaal

Maa jäi jagatuks Poola, Rootsi ja Taani kuningate vahel

Liivi ordu sõjaline häving

Vene väed alustasid 1560. aastal uut pealetungi

2. augustil toimus Liivi ordu viimane välilahing Härgmäe lähedal Hoomuli mõisa juures

Et takistada venelaste liikumist Läti alalt Viljandi peale, ründas ordu maamarssal 500 ratsanikuga 12 000- mehelist vaenlast

Orduvägi piirati sisse ja hävitati täielikult

Sõja algus

22. jaanuaril 1558 tungisid Vene väed tatari khaani Šig-Alei juhtimisel Tartu piiskopkonda

Ordumeister Fürstenberg ei suutnud vastulöögi andmiseks koguda vajalikke väge, kuna osa tähtamaist aadlikest olid sel ajal parajasti Tallinnas suurejoonelisel pulmapeol, maahärrad mõtlesid aga ainult oma valdustele

Aprilli esimestel päevadel algas Narva piiramine ja pommitamine

Pommid tegid olulist kahju, siin-seal lahvatasid leegid

Linna suudeti küll kaitsta, aga et mujalt Vana-Liivimaalt abi ei saadetud ja Narva oli sõltunud eeskätt kauplemisest Venemaaga, levisid seal alistumismeeleolud