Parasvöötme okasmetsad
Inimtegevus, asustus
Asulad on peamiselt jõgede ääres ja rannikualadel.
On võimalus tegeleda põlluharimisega kuid pole lühikese suve ja väheviljaka mulla tõttu eriti tulus.
Inimesed tegelevad seal peamiselt kalanduse, küttimise ja metsandusega.
Okasmetsade loomastik ja linnustik
Loomastik
Karud, ilvesed, hundid ja ahmid
Kohastumused: karusnahkne kasukas, talveuni ja jahivad karjana saaki
Ahm ehk kaljukass on kärplaste sugukonda kuuluv kiskja. Ahmid on jässaka ja lühikese kehaga. Nende tüvepikkus on 70–105 cm, saba on 18–23 cm pikk. Põhiliselt on nende värvus tumepruun.
Linnustik
Metsised, käbilinnud, mänsakud ja vindid
Kohastumused: toituvad seemnetest, pungadest ja võrsetest ja putukatest, talvel kogutakse talvevarusid.
Metsis on Euroopa suurim kanaline. Isased on peamiselt musta sulestikuga ning suure sabaga. Emane aga pruunikam ning poole väiksem kui isane.
Okasmetsade asend
Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas
Kliima
Pikk ja külm talv, suvi lühike
Temperatuur: talvel alla -20°C ja suvel üle 20°C.
Sademed: 300-1000mm aastas
Mandriline kliima
Okasmetsade taimestik
Levinumad puud on kuused, männid, nulud, lehised ja ebatsuugad.
Puhmastaimed: mustikad, pohlad, sinikad jt
Kohastumused: Okaspuud on higihaljad ja neil on pinnalähedased juured. Okaspuud kaitsevad alusmetsa taimi temperatuurikõikumise, tugeva kiirguse ja tuulte eest.
Tsuuga kuulub männiliste sugukonda. Puud kasvavad 10-60m kõrguseks. Koor on hall või pruun, soomuseline ja tavaliselt sügavate pragudega. Okkad on lamedad ja tömbi otsaga ning veidi nurgelised.
Soome
1. Soome territooriumist on kaetud 2/3 metsadega.
2. Metsades kasvavad valdavalt kuused, männid ja kased.
3. Maailmas on hästi tuntud Soome puitarhitektuur.
Mullastik
Aeglase lagunemise tõttu on mulla ülaosa toitainevaesem.
Leetmuld