Tervis- täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine
Tervist mõjutavad tegurid ehk determinandid- personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus
Pärilikud eeldused ehk geenid- 20% kuni 30% (vananemine, närvisüsteemi tüüp, küpsemine jne.)
Elukeskkond- 20% (toit, tehislik keskkond või looduslik keskkond)
Eluviis- 40% kuni 50% (toitumine, liikumine, töötamise viis)
Arstiabi ehk tervishoid- 10% (haiguste ennetus, ravi, hooldus)
Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid (poliitilised otsused, demokraatia, kultuur jne.)
Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid (haridus, töö, sissetulek, etnilisus, sotsiaalne toetus jne.)
Käitumuslikud tervisemõjurid (toitumine, kehaline aktiivsus, tubaka ja alkoholi tarbimine, seksuaalkäitumine, liikluskäitumine jne.)
Keskkondlikud tervisemõjurid (füüsiline, bioloogiline, sotsiaalne, kultuuriline jne.)
Bioloogilised tervisemõjurid (vanus, sugu, pärilikkus, kehakaal, vererõhk jne)
Tervisemõjurite mudelid- peegeldavad erinevaid tervise käsitlusi ning järeldust, et tervis on mitmeti mõistetav ning kujuneb mitmete mõjurite toimel.
Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel- näitab, et ka indiviidide käitumine tuleneb neist sotsiaalsetest ja keskkondlikest tingimustest, millises indiviid elab, õpib ja töötab.
Ryan ja Travis`e tervise determinatide mudel- näitab, et kui me keskendume tervisedenduses ainult elanikkonna teadlikuse tõstmisele, oskuste arendamisele ja teavitamisele, siis see ei ole efektiivne, puudutab vaid mõningaid tervisemõjureid ning ei anna oodatavaid tulemusi.
Tarlov’i tervisemõjurite mudel- rahvastiku tervise olukord sõltuv peamiselt just sotsiaalsetest (haridus, töö jne) tervisemõjuritest. Pärilikkuse osa on väga väike (kuni 5%) ja tervishoiu osakaal inimeste eluea pikendamisel maksimaalselt 17%.
Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel- jagatakse tervist mõjutavad tegurid neljaks (personaalsed, majanduslikud, keskkondlikud, sotsiaalsed)
Rahvatervis ja selle koht meditsiinis
Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.
Eestis on määratletud riigi tasandil järgmised rahvatervise alased tegevused
Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring
Epideemiate ennetamine ja kontrollimine
Keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit,vesi ja tööohutus
Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine
Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks
Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks
Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine
Rahvatervisepoliitika arendamine
Rahvatervise alased tegevused
Esmased ennetusstrateegiad – eesmärgiks edendada ja kaitsta tervist ja vältida haigusi
Teisesed ennetusstrateegiad – eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi
Kolmandad ennetusstrateegiad –eesmärgiks töövõimetuse vältimine ja teovõime taastamine
Meditsiin
Kliiniline- Ravi, taastus
Terviseteadused- ennetus, tervisedendus
Tervisedendus- inimese tervistväärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervisttoetava elukeskkonna sihipärane arendamine
Tervisedenduslikud tegevused- suunatud tervisekäitumisele, eluviisile, sissetulek, sotsiaalne staatus, haridus, tööhõive ja töötingimused
Terviseedendamise vahendid
Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana
Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine
Tervistavate teenuste arendamine
Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine
Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine
Salutogenees- Antonovski kontseptsiooni järgi põhineb tervis organismi ressurssidel ning muutused tervises toimuvad ressursside vähenemisel negatiivses suunas või suurenemisel positiivses suunas.
Haigus- pärineb varasemast ingliskeelsest sõnast desaise, mis tähendab ebamugavus- või raskustunnet. Põhjustab inimesele kahju või valu.
Tõendamine- röntgenpildi, analüüside või muul meditsiiniliselt tunnustatud moel.
Patogenees- haiguse areng. Annab ettekujutuse, kuidas haigus areneb.
Tervise kontseptsioonid
Statistiline kontseptsioon-määratletakse tervist vaid erinevate biomeditsiiniliste näitajate alusel.
Funktsionaalne kontseptsioon- mõistetakse kui organismi suutlikkust täita ühiskonnas oma rolli.
Meditsiiniline kontseptsioon-ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid, mis tervist mõjutavad. Nii saab nimetada ratastoolis inimest terveks.
Akadeemiline kontseptsioon- seotud kahe suure teadusvaldkonnaga: psühholoogia ja sotsioloogiaga. Sellisel lähenemisel nähakse tervist kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemust. Olulised on ka keskkonna-, poliitika-, majandus ja paljud teised teadused.