Tööstuslik pööre

18. sajandi teine pool ja 19. sajand tõid maailmas kaasa ühe suure murrangu, mis muutis tunduvalt ühiskonda ja inimeste eluolu. Toimus üleminek käsitsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele. Tööstuslikule tootmisele ülemineku murranguliste tagajärgede tõttu on seda protsessi nimetatud ka tööstuslikuks revolutsiooniks.

https://quizlet.com/142277494/13-toostuslik-revolutsioon-flash-cards/

Aurumasinaid köeti kivisöega. Kui kasvas vabrikute rajamine, kasvas ka vajadus söe järele. Aurumasina abil pumbati kaevanduse šahtidest vett välja. Masinate ehitamiseks vajati rauda. Varem kasutasid rauasulatusahjud puusütt, 18. saj algul õpiti sulatusahju kütma kivisöest saadava koksiga (kivisöest saadav süsi). Rauatööstus - kui Inglise tööstusrevolutsiooni üks alussambaid.

19. sajandi teisel poolel kujunesid Euroopas uued juhtivad tööstusharud:
* metallurgia - uus tehnoloogia terase tootmiseks (Henry Bessemer), teras kui tööstuse tähtsaim ehitusmaterjal.
* masinaehituse areng
* elektrotehnikatööstuse areng
* keemiatööstuse areng
Seda nimetatakse ka teiseks tööstusrevolutsiooniks.

Tööstuse areng oli väga erineval tasemel: 20. sajandi alguseks oli kõige tugevam tööstusriik Saksamaa, teistest olid selgelt maha jäänud Itaalia, Hispaania ning Venemaa.

19. sajandi teisel poolel mõistsid riigid, et nende võime oma poliitilisi, rahvuslikke ja sõjalisi huve kehtestada sõltub kõige enam tööstuslikust võimsusest.

1851. aastal Londonis - toimus esimene maailmanäitus, spetsiaalses kristallpalees 600m näitusehalliga, kus oli kokku üle 100 000 eksponaati kõigist maailma nurkadest.

Maailmanäituste korraldamine õnnestus kõige paremini Prantsusmaal. Suurimad maailmanäitused toimusid 1855., 187., 1878., 1889., 1900. aastal.

Esimesena maailmas astus ulatusliku tööstusliku tootmise teele Inglismaa 18. sajandi keskel. Esmalt hakati ketramist ja kudumist masinatega hõlbustama. Mehhaniseerimine andis Inglise ettevõtjatele suure konkurentsieelise, kuna võimaldas toota kaupu suuremates kogustes ja tootmiskulusid vähendada.

http://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/4515

Mujal Euroopas oli kütus kallim, tööjõud pigem odav - puudusid loomulikud eeldused aurumasina kasutuselevõtuks. Järgmised tööstuslikud pöörded jõudsid Belgia ja Põhja-Prantsusmaale. Aurumasin muutus tulusaks piirkondades, kus ei olnud kivisütt odavalt saada.

19. sajandi teisel poolel võeti ka kasutusele:
* nafta
* elekter.

Nafta

1860. aastatel hakati naftat tööstuslikult tootma USAs. Algselt kasutati naftat kui odavamat kütust kivisöe asemel. 1879. aastal leiutati sisepõlemismootor, mis tõi nafta kasutuseks täiesti uued võimalused.

Elekter

1880. aastatel ehitati esimesed elektrijaamad ja ülekandeliinid. 1890. aastatel hakati tootma elektrimootoreid. Sajandivahetuseks oli elekter jõudnud massidesse.

1811-1816. aastal puhkes Inglismaal masinate lõhkumise liikumine, kuna kiiresti arenev tekstiilitööstus võttis vägisi töö ja teenistuse traditsiooniliselt käsitöölistelt(rätsepad, jt.).

Palga eest olid endised orjad nõus töötama paremini ning kiiremini. Inimesed olid nõus ka töötama erialal, mis neile ei meeldinud - muidugi kui palk oli suurem.