Vaimuelu Eestis XIX sajandi esimesel poolel

Eesti kultuuripilt

Kõrgkultuur

Baltisakslased

Talupojakultuur

Põlisrahvas

Seotud Lääne-Euroopa vaimsete suundumuste ja arenguga (eelkõige Saksamaa)

Mõjutas ka eestlaste kultuuri

XIX saj. algas senise talupojakultuuri murenemine

Kasvas euroopaliku kultuuri mõju

Tartu ülikooli taasavamine

1798. a keelati Vene alamatel õppimine Lääne-Euroopa ülikoolides, et hoida ära Prantsuse revolutsiooni "mässuliikumise" kandumist Vene impeeriumi

Koos uute ülikoolide asutamisega Venemaal taastati 1802. aastal Tartu ülikool

Nagu Rootsi ajal oli ka nüüd 4 teaduskonda

Usuteaduskond

Õigusteaduskond

Arstiteaduskond

Filosoofiateaduskond

Õpilased

Enamik üliõpilasi pärines Balti kubermangudest

Välismaalased

Vene noormehed

Õppetöö

Saksa ja ladina keeles

Ülikooli tarbeks ehitati

Peahoone

Tähetorn Toomemäele

Anatoomikum

Kliinik

Tänu rektori headele suhetele keisriga toetati ülikooli rahaliselt

Euroopas tuntud õppe- ja teaduskeskus

XIX saj. algusest teada üksikud eestlastest õpilased

Rajati joonistuskool

Head eelduses mujal Euroopas edasiõppimiseks

Seltsid

Teadus- ja põllumajandusseltsid, üliõpilaskorporatsioonid, laulukoorid, klubid, heategevusorganisatsioonid, abistamiskassad

Arhitektuur

Baltisaksa arhitektuuris valitses klassitsism

Klassitsismi järgiti ka postijaamade ja kõrtsihoonete ehitamisel

Haridusolud

Koolireform

Neljaastmeline ühtluskooli põhimõtted

Ülikool

Gümnaasiumid

Kreiskoolid

Elementaarkoolid

Läänemerekubermangud koos Soomega moodustasid eraldi õpperingkonna. Keskuseks sai Tartu ülikool

Tallinnas ja Tartus

Õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu

Kõikides linnades

2-3 õppeaastat

Õpetati põhiliselt matemaatikat, loodusteadusi, geograafiat

Õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist

Eestikeelne kirjasõna

Talurahva haridus

Koolisundus

Sellele järgnes kihelkonnakool

Lõuna-Eestis tekkisid õigeusu maarahvakoolid

Pühapäva- ja paranduskoolid ning rändõpetajad aitasid hariduse lünklikust parandada

Elementaarkooliõpetajate seminar Tartus rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks

Valgas tegutses Janis Cimze saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar

1854. a kehtestati kohustuslik koolisundus esimesena Pilistvere kihelkonnas

Ilmaliku kirjanduse võidulepääs

Esimene eestikeelne (tartumurdeline) ajaleht "Tarto maa rahwa Näddali-Leht"

Kirjasõna levitajateks kalendrid

Ajakirjandus

Püsivale ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen.

Pärnus hakkas ilmuma nädalaleht "Perno Postimees"

Haridustee algas vallakoolist

Kirjandus

Vagakirjanduse asendasid seiklusjutud ja sentimentaalne lektüür

Ühtne kirjakeel

XIX saj. teisel poolel võidulepääs

Eduard Ahrens

Eduard Ahrens

Koostas 1843. a uue eesti keele grammatika, mille aluseks oli põhjaeesti murre

Estofiilid ja esimesed eesti haritlased

Estofiilid

Uurisid eesti keelt ja kultuuri

Baltisakslastest eestihuvilised

Avaldasid kunstipärasel tasemel ilukirjandust

Andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid

Asutasid mitmeid teaduslikke seltse

Eesti keele lektori ametikoht

Ülikool

Esimese põlve Eesti haritlased

Fr. R. Kreutzwald

Fr. R. Kreutzwald

D.H Jürgenson

Fr. R. Faehlmann

Fr. R. Faehlmann

Õppis ülikoolis arstiks

Koondas enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna

Ülikooli eesti keele lektor

Lõi Õpetatud Eesti Seltsi

Eesmärk- edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, keele ja kirjanduse ning maa tundmist

Estofiilsed suurorganisatsioonid

Eestimaa Kirjanduslik Ühing

A.H Neusi Eesti rahvalaulude antoloogia (1850-1852)

Õpetatud Eesti Selts

Rahvuseepos "Kalevipoeg" (1857-1861)- rahvaväljaanne ilmus 1863.a

Põhituumiku kujunevast rahvuslikust intelligentsist moodustasid rahvakoolide õpetajad

Kiriklikud olud ja usuliikumised

Luterlik usk

Ühiskonna vaimuelu oluline kujundaja

1832. a võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus

Luterlik kirik kaotas oma priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal.

Ametlikuks riigiusuks jäi kreeka-katoliku õigeusk

Sai üheks usulahuks, kuid polnud enam riigiusk

Vahend piirialade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks.

Loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid

Ei saanud valitsevaks Eesti alal

Vennaskoguduste liikumine

Leidis talurahvas laialdase toetuspinna

Populaarsus tõusis, kuid sajandu lõpupoole hakkas järk-järgult vaibuma

Maltsvetiliikumine

Hakkas levima Järvamaa idaosas ja Harjumaal 1850-ndatel aastatel

Juhan Leinberg oli rajaja

Juhan Leinberg oli rajaja

Jõukas taluperemees, kaupmees ja majaomanik

Mõjuka sõna ja julge esinemisega

Tugines Vanale Testamendile

Sihiks oli päästa rahvas raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu

1860-ndatel aastatel liitus väljarändamisliikumisega

Vaimuelu edenemine lõi soodsad eeldused ühiskonna põhjalikuks ümberkorralduseks

Baltisaksa kultuurielu keskendus suures osas Tartu Ülikooli ümber

Teadusmaailmas tunnustatud inimesed, kes tegutsesid ülikoolis

Astronoom Wilhelm Struve

Füüsik Moritz Hermann Jacobi

Embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer

Professorite Instituut (1828-1839)

Lõpetas üle 20 teadlase, kes asusid Vene impeeriumi kõrgkoolidesse tööle

Õpetajaks oli Dresdeni kunstnik Karl August Senff

Graafik ja vaselõigete tegija

Johann Voldemar Jannsen

Johann Voldemar Jannsen

Klassitsistlikus stiilis mõisahoone

Klassitsistlikus stiilis mõisahoone