Välis-Eesti

Eestlaste rändamine lääne suunas sai alguse 19.-20. sajandi vahetusel, mil juba varem Venemaale siirdunud kaasmaalastest osa asus ümber eelkõige Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. NSV Liit kutsus kõiki pagulasi tagasi ja nõudis nende tagasisaatmist ka teiste riikide valitsustelt.

Väliseesti ühiskonna üks kõige olulisemaid väljundeid oli poliitiline tegevus. Paljude organisatsioonide vahendusel teatati uudiseid olukorrast okupeeritud Eestist. Püüti muuta arvamust Eesti kasuks. Korraldati poliitilisi meeleavaldusi.

Pagulaste ja kodueestlaste kontaktid olid külma sõja alguses minimaalsed. Taas hakati üksteisega ühendust võtma pärast Stalini surma. Välis-eestlased said nüüd Eestisse kirju kirjutada. Eesti külastavate pagulaste arv suurenes pidevalt.

Uusvenestamise pealetungiga harvenesid väliseestlaste ja Kodu-Eesti suhted. Ka ametlik propaganda muutus järjest agressiivsemaks. Välis-Eesti ja Kodu-Eesti suhted taastusid alles 1980. aastate teisel poolel ning vabanesid lõplikult kammitsatest omariikluse taastamisega 1991. aastal.

Teise maailmasõja ajal Eestist lahkunud inimesed olid enamuses poliitilised põgenikud. Neist enamik arvas, et võõrsil ollakse vaid ajutiselt ning mõne aja pärast pöördutakse tagasi kodumaale. Paljudel tuli töötada erialadel, mida nad varem teinud ei olnud. 1950. aastatel paranes pagulaste materiaalne olukord. Sellel ajastul võtsid ka paljud pagulased endale asukohamaa kodakondsuse.

Väliseestlaste aktiivne kultuuritegevus sai alguse juba põgenikelaagrites. Saksamaal Hamburgis organiseeriti koos lätlaste ja leedulastega Balti Ülikool ja Bonnis Balti Instituut.

Uutes asukohamaades tegutsesid baltilaste laulukoorid, rahvatantsutrupid, käsitööringid ning erinevad seltsid.
Omaette fenomeniks on olnud väliseesti kirjandus. Omakeelse ja -meelse infokanalina ilmusid nii Rootsis, Põhja-Ameerikas kui ka Austraalias väliseesti ajalehed.
Kokkuvõttes kindlustas väliseesti pagulasühiskond rahvuskultuuri kestmise ja edasiarendamise välismaal.

Vajuta Google märgile, et see suunaks Teid Välis-Eesti digitaalsele ajalehele 1940. aastast.

Eestlaste massiline väljaränne Venemaale sai alguse möödunud sajandi keskel. Kui 1917. aastal elas tollase Venemaa territooriumil üle 200 000 eestlase, siis 1926. aastal elas NSV Liidus 154 000 eestlast. Sellest ajast hakkas eestlaste arvukus Venemaal hulgaliselt vähenema. Eesti NSV võimuladvikus oli venemaa eestlastel juhtpositsioon kuni 1980. aastate keskpaigani.