Vanakreeka

Vana-Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega.
Antiigi lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade
traditsioonidega ning muusikutena hakkasid tooni andma
naaberaladelt sissetoodud orjad.

Helisüsteem

Dooria

C-D-E-F-G-A-H-C#

Tõsine, mehelik, kindlameelne

Früügia

D-E-F-G-A-H-C-D

Meeline, kõrglik, orgialik

подтема

E-F-G-A-H-C-D-E

Kaeblik, õrn, intiimne

Puhkpillid

Keelpillid

Löökpillid

Vana-Kreeka inimene ei saanud kõige tugevamaid
mõjutusi mitte loodusest või oma sisemaailmast.
Kõige enam vormisid teda hoopis avalikud üritused:
pidustused, muusikaesitlused, spordivõistlused või
religioossed tseremooniad

Arhaailine

8-6 saj eKr

Klassikaline

5 saj- 330 a. eKr

Hellenismi

330- 146 a. eKr

Rooma võimu

146 eKr- 395 pKr

Tuntumad trogöödia autorid

Esimest korda fikseeris helisüsteemi
matemaatilised suhted

Auloodia

Soololaul aulose saatel, mida organilikult meelelise
karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose pidustustel

Kitaroodia

Hingestatud soololaul kitara saatel

Rapsoodia