Kultuur Eesti keskajal

Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga

Andekamad läksid Saksamaale õppima ja ei tulnud sealt enam tagasi, mistõttu asutati siia kõrgem ladinakool, kus ka talulapsed saaksid preestrikutseks valmistuda

Linnakoolid olid vajalikud kodanike lastele, omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks

Pärast reformatsiooni kandsid põhikormust linnakoolid

Kodanike ja aadlike perekondades hangiti võimaluse korral lastele koduõpetaja

1525.aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti keelde, kuigi see hiljem hävitati

Tallinnas koostati luterlik katekismus ja seegi keelustati mõne aja pärast

piibli tõlkimisega tegeles Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi

Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik

sündis Tallinnas

Oli ka Euroopas tunnustatud renessansiaja maalija

Tema töid vajati isegi Hispaanias kui ka Taani kuninga õukonnas

Tema tööd on laiali paljudes maailma muuseumides

Tegeles piibli tõlkimisega

Õppis Tallinna linnakoolis

Suri katku tõttu 1549.aastal

Tema vanaema määratud koolitamise rahasumma kasutati teiste vaeste laste jaoks Susi enda soovil, peale tema surma

Alla jäämine muistses vabadusvõitluses muutis katoliku usku lähedasemaks

Pühakutelt hakati lootma abi nagu varem haldjatelt

Pühakud kohandati maausule (Katariina sai Kadriks ja lammaste kaitsjaks)

XV sajandi teise pool Lübecki maalija

1468. aastast omas linna Johannisstrasse tänaval asuvat maja, mis tähendab teatavat jõukust ja kuulsust

Talle on omistatud mitmeid altarimaale, kuigi ainult üks kannab oma allkirja: Püha Luuka altarimaal, mis täideti 1484 Lübecki Püha Katariina kiriku juures ja täna Lübecki St. Anna muuseumis

Läti Henriku Liivimaa kroonika (muistne vabadusvõitlus)

Vana Vene riigi kroonika (letopis-jutustus möödunud aegadest) tšuudid

Bartholomäus Hoeneke- Liivimaa noorem riimkroonika (jüriöö ülestõus)

Balthasar Russowi Liivimaa provintsi kroonika (liivisõda)

Skandinaavia ja islandi saagad

Vana-Liivimaa sise-ja välisvõitluste vähenemine XV ja XVI sajandil moodustas rahvastiku pidevat juurdekasvu

Muistse vabadusvõitluse lõpuaegade umbes 100 000 inimeselt oli Eesi rahvaarv XVI sajandi keskpaigaks kasvanud 250 000-280 000-le

Rahuaeg

Saksa ja rannarootsi asustus andis juurdekasvu