Õendus

Inimest vaadeldakse kui tervikut.

Inimese olemuse defineerimisest sõltub ka õdede teooria ja praktika

Biomeetriline perspektiiv

Fookuseks on inimese keha mitte inimene kui tervik.

Vaim ja keha on täiesti eraldi ja eristatavad( Capra 1982).

Keha on ainult probleemide väljendus inimese energiaväljas (Schroeder 1991, Smith, 1991).

Keha on tähtis osa inimesest kui tervikust ja selle vältimine paneb ohtu patsiendi tervikliku hoole( Schroeder 1991).

Õde peab arvesse võtma inimese kõiki aspekte, nii kehalisi kui vaimseid, kuigi õelise abi rõhk võib sõltuda olukorrast. Õde peab samuti organiseerima isikuandmeid ja isiku keskkonnalist tausta.

Inimese vahetu ümbrus või olukord ja inimse võime sinna kohanduda ilma sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku jõu seletuseta.

Ühiskonda mõistetakse jäiga, staatilise ja loomulikuna

Ühiskonda mõistetakse muutliku ja ehitatuna

Kohanemine on ainus lahendus

Inimene on keskkonna mõistest lahutamatu.

Õde peaks tegelema tervisedendamisega keskkonnas ja oma klendi eluviiside ja individuaalsete harjumuste parandamiseks tervise edendamiseks.

Haigus

Õe ülesanne on tervise saavutamine ja säilitamine. Samuti tervise väärtustamine igal tasandil ja selle edendamine keskkonnas.

Elu kvaliteet

Sama mitmesugune ja ebaselge kui tervise kontseptsioon

Tervis peegeldab inimest kui tervikut

Tervis on inimese normatiivne olek, oletades, et see on mõõde inimese elust ( Fawcett 1995).

Tervis on inimese kui terviku protsess ja on eneseületamise või teadvuse laiendamise sünonüüm ( Parse 1992, Newman 1994).

Ühtsus ja harmoonia vaimus, kehas ja hinges ( Watson).

Tervis on hea enesetunne ja oma iga jõu kasutamine( Nightingale).

Kõik ametiga kaasnevad tööülesanded

Käskude täitmine

Pidev endatäiendus

Hoolimine nii enda kui teiste tervisest( kui palju ja mis tasandil on määratlemata).

Kogukonna arendamine ja tervise edendamine.

Suunata ja täpsustada kõikide otsuseid tervise perspektiivist.