Rahvatervis Teadus ja kunst, ennetamaks haigusi, pikendamaks inimeste eluiga ning edendamaks vaimset ja füüsilist tervist ühiskonnas läbi organiseeritud tegevuste
Haigus
põhjustab inimesele kahju või/ja valu
Patogenees
haiguse arengu õpetus
Salutogenees
keskendub tervist mõjutavatele teguritele ning selle kujunemise otsimisele ja uurimisele
Tervise kontseptsioonid
Statistiline
tervist määratletakse vaid erinevate biomeditsiiniliste näitajate alusel
Akadeemiline
tervist nähakse kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemist
tervis
Meditsiiniline
haiguste puudumine, muud tegurid kõrvale jäetuna
Funktsionaalne
organismi suutlikkust täita oma rolli
Tervisedendus
inimese tervistväärtustava ja soodustava eluviisi kujundamine ning tervisttoetava elukeskkonna arendamine
Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsioon parema tervise tagamiseks
kujundada poliitikat, mis toetaks tervist
luua tervistsoodustav keskkond
arendada isiklikke oskusi ja teadmisi
suurendada kogukonna osa tervise tagamisel
ümberorienteerida terviseteenistused
Tervisedendamise vahendid Rahvatervise seaduse järgi
Tervisekasvatus ja õpetus haridusprogrammi osana
terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside soosimine
tervist soodustava elukeskonna rajamine
eluviiside mõjutamie ja käitumisriski vähendamine
tervistavate teenuste arendamine
Rahvatervis ja meditsiin
Rahvatervise alased tegevused rühmadena
esmased ennetusstrateegiad
tervisedendus ja haiguste ennetamine
teisesed ennetusstrateegiad
haiguste varajane diagnoos ja ravi
kolmandad ennetusstrateegiad
vaegurluse vältimine ja töövõime taastamine
Tegevused Eesti riigi tasandil
elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine
epideemiate ennetamine ja kontroll
rahvatervisepoliitika arendamine
rahvatervisalased uuringud uuteks lahendusteks
paikkonna mobiliseerimine ja arendus
keskonna ja tööohutuse tagamine
katastroofide ja kriisiolukordadega tegelemine
Meditsiini valdkonnad
Tervisteadused
ennetus
tervisedendus
Kliiniline
ravi
taastus
Tervise determinandid
Kasmel & Lipand
Keskkondlikud tervisemõjurid
kultuuriline, füüsiline, sotsiaalne, bioloogiline jne
Bioloogilised tervisemõjurid
pärilikkus, vanus, sugu jne
Käitumuslikud tervisemõjurid
toitumine, eluviisid, tubaka/alkoholi tarbimine, liikluskäitumine, seksuaalkäitumine jne
Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid
poliitika, kultuur, demokraatia jne
Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid
haridus, sissetulek, töökoht, sotsiaalne toetus jne
WHO kontseptsioon
Geenid - 20-30%
närvisüsteemi tüüp, vananemine, küpsemine, kehaehitus ja talitus
Eluviis - 40-50%
harjumused, toitumine, kehaline aktiivsus
elukeskkond - 20%
sotsiaalmajanduslik, toit, looduslik, tehislik
Tervishoid - 10%
Tervisemõjurite mudelid
Barclay ja Fleming'i tervisemõjurite mudel
Keskkondlikud
omavahel seotud
Sotsiaalsed
Personaalsed
Majanduslikud
Tarlov'i tervisemõjurite mudel
Tervishoid/meditsiiniabi - kuni 17%
Tervisekäitumine
Sotsiaalsed tegurid
Geenid ja bioloogia - kuni 5%
Dahlgren ja Whitehead'i tervisemõjurite mudel
Eluviis
haridus
elamistingimused
tööstus
vesi ja kanalisatsioon
töökeskkond
põllumajandus
tervishoiuteenused
Ryan ja Travis'e tervisemõjurite mudel
- jäämäe mudel
Riskitegurid
Majanduslikud
Käitumuslikud
Geneetilised
Demograafilised
Sotsiaalsed
Kultuurilised
Indiviid
uskumused, kindlustunne, oskused, teadmised, suhtumised
Rahvastik
poliitika, kultuur, ressursid, võrgustikud, sotsiaalne toetus, institutsioon
Keskkondlikud