SUHTLEMINE- seosed lapse anatoomiliste-füsioloogiliste iseärasuste ja igapäevatoimingute sooritamise vahel.
Vastsündinud (0-3 kuune)
Iseloomulik on häälitsemine
Nuttes väljendab oma emotsioone
Rütmitunne- rütmilised liigutused, milllele järgnevad häälitsused
Imik (4-12 kuune)
4-6 kuuselt laliseb ja matkib kuuldut
7-9 kuuselt matkib kuulduid silpe
10-12 kuuselt kuni 10 selget sõna (nt emme, issi, auto)
12 kuuselt sõnade ja esemete vahel seosed- žestide keel
Väikelaps (1-3 aastane)
Autonoomne kõne
2-aastane täidab käsklusi
Oskab juba manipuleerida
Egotsentrism
Kasutab suhtlemisel mitteverbaalseid väljendeid
Soovib suhelda tuttava täiskasvanuga- võõristamine
Funktsionaalne mängimine (lükkab autot häälitsemisega)
Sümboolne mäng (nukuga rääkimine)
Teatud situatsioonis vastamine tegevuse, häälitsemise ja selgete sõnade abil
Aastane laps reageerib nimele otsavaatmisega, mõistab kõnet
Eelkooliealine (4-7 aastane)
Täidab talle antud kohustusi
Oskab kuulata ja vajadusel kaasab end arutellu
Suunab kõnega ja hindab eakaaslasi
Oskab jutustada pildi ja jutu põhjal
Suhtlemises esineb emotsioonide tormi
MIKS periood saab suhtlemisel tähtsaks
Suunavate küsimuste abil oskab teha järeldusi ja annab põhjalikke vastuseid
Suhete loomine väljaspool kodu- suhtlemisoskuste ja mina-tunde areng
Koliealine (8-12 aastane)
Väga jutukas, suhtleb palju eakaaslastega
Räägib/ annab aru oma tegevustest
Suhtlemisel kasutab erinevaid strateegiaid
Mõistab erinevaid ütlusi
Täidab täielikult käsklusi
Valib sõnu ja hääletooni vastavalt olukorrast
Teab ja suudab kirjeldada tuttavaid esemeid, andes edasi olulist infot
Parandab kõnes ennast koheselt või vanemate suunamisel
Võimeline loogiliselt arutlema