SUHTLEMINE- seosed lapse anatoomiliste-füsioloogiliste iseärasuste ja igapäevatoimingute sooritamise vahel.

Vastsündinud (0-3 kuune)

Iseloomulik on häälitsemine

Nuttes väljendab oma emotsioone

Rütmitunne- rütmilised liigutused, milllele järgnevad häälitsused

Imik (4-12 kuune)

4-6 kuuselt laliseb ja matkib kuuldut

7-9 kuuselt matkib kuulduid silpe

10-12 kuuselt kuni 10 selget sõna (nt emme, issi, auto)

12 kuuselt sõnade ja esemete vahel seosed- žestide keel

Väikelaps (1-3 aastane)

Autonoomne kõne

2-aastane täidab käsklusi

Oskab juba manipuleerida

Egotsentrism

Kasutab suhtlemisel mitteverbaalseid väljendeid

Soovib suhelda tuttava täiskasvanuga- võõristamine

Funktsionaalne mängimine (lükkab autot häälitsemisega)

Sümboolne mäng (nukuga rääkimine)

Teatud situatsioonis vastamine tegevuse, häälitsemise ja selgete sõnade abil

Aastane laps reageerib nimele otsavaatmisega, mõistab kõnet

Eelkooliealine (4-7 aastane)

Täidab talle antud kohustusi

Oskab kuulata ja vajadusel kaasab end arutellu

Suunab kõnega ja hindab eakaaslasi

Oskab jutustada pildi ja jutu põhjal

Suhtlemises esineb emotsioonide tormi

MIKS periood saab suhtlemisel tähtsaks

Suunavate küsimuste abil oskab teha järeldusi ja annab põhjalikke vastuseid

Suhete loomine väljaspool kodu- suhtlemisoskuste ja mina-tunde areng

Koliealine (8-12 aastane)

Väga jutukas, suhtleb palju eakaaslastega

Räägib/ annab aru oma tegevustest

Suhtlemisel kasutab erinevaid strateegiaid

Mõistab erinevaid ütlusi

Täidab täielikult käsklusi

Valib sõnu ja hääletooni vastavalt olukorrast

Teab ja suudab kirjeldada tuttavaid esemeid, andes edasi olulist infot

Parandab kõnes ennast koheselt või vanemate suunamisel

Võimeline loogiliselt arutlema