RAHVATERVIS, tuleneb sõnast tervis, mis on mitmemõõtmeline, sisaldades endas nii füüsilist kui psühholoogilist heaolu , tegutsemis-ja eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust.

WHO DEFINITSIOON: tervis on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte vaid puude ja haiguste puudumine

TERVIS ON DEFINEERITUD KA EESTI RAHVATERVISE SEADUSES

Täiskasvanud inimene väärtustab tervist alles siis , kui on tekkinud probleemid tervisega, haigused, töövõime langus või kaotus.

TERVISE KONTSEPTSIOONID:

STATISTILISED:tervise määratlemine biomeditsiiniliste näitajate alusel: normist kõrvalekaldel on inimene haige

FUNKTSIONAALNE: organismi suutlikkus täita ühiskonnas oma rolli, määratlemine kokkulepitud väärtushinnangute olemasolul

MEDITSIINILINE: tavainimene mõistab tervist haiguse puudumisena, jättes kõrvale nt. heaolu ja elukvaliteedi olemasolu

AKADEEMILINE: seotud psühholoogia ja sotsioloogia. Tervis on indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete omavaheliste mõjude tulem.

Subtopic

SALUTOGENEES:tervis põhineb organismi ressurssidel ning muutused tervises toimuvad ressursside vähenemisel negatiivses suunas ja suurenemisel positiivses suunas. Inimese tervist määravad keerulistes, rasketes ja stressirohketes olukordades just tema toimetulekuoskused.

WHO definitsioon:tervise tegurid on personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus.

HEAOLU JAGUNEB:

GENEETIKA 20%(kehaehitus-ja talitlus, vananemine, närvisüsteen, küpsemine)

ELUVIIS 50%(toitumine, kehaline aktiivsus, töö-ja puhkerežiim, harjumused)

KESKKOND 20%(toit, looduslik, tervislik, sotsiaalmajanduslik)

TERVISHOID 10%(haiguste ennetus, tervisearendus, ravi, hooldus)

positiivse mõtlemisstiili ja tegevusviiside kujundamine

TAI definitsioon: tervisemõjurite tegurid on need, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas.

poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid

sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid(haridus, töö, sissetulek, etnilisus)

käitumuslikud tervisemõjurid(toitumine, kehaline aktiivsus, tubaka-alkoholi tarbimine)

keskkondlikud tervisemõjurid(füüsiline, bioloogiline, sotsiaalne, kultuuiline)

bioloogilised tervisemõjurid(vanus, sugu, pärilikkus, kehakaal, vererõhk)

PEAMISED TERVISEMÕJURID: rahu, eluase, haridus, toit, sissetulek, eluks vajalike ressursside olemasolu ja säilimine, stabiilne ökosüsteem, sotsiaalne õigus, võrdsus

DAHLGREN JA WHITEHEAD`I MUDEL. Inimese tervis oleneb sellest , millise ühiskonnaga riiki ta sünnib. Poliitika mõjutab tööhõivet ja töötingimusi, hariduse kättesaadavust, keskkonna puhtust jne. Indiviidi käitumine tuleneb neist tingimustest, kus ta elab , õpib ja töötab.

RAYAN JA TRAVIS`E MUDEL. "jäämäe" mudel . "Jäämäe" pinnal on nähtav osa, mis peegeldab rahvastiku tervise olukorda, mida saame mõõta ja hinnata. "Vee all" olevas osas on tegurid, mis mõjutavad tervise seisundit.

TARLOVI MUDEL. Jaotab tervise mõjurid nelja kategooriasse:

geenid ja bioloogia 5%

tervishoid e. meditsiiniabi

tervisekäitumine 17%

sotsiaalsed mõjurid 25-60%

BARCLAY JA FLEMING`I MUDEL. Jaguneb neljaks, toime tervisele on kompleksne.

personaalsed: geneetika, rahvus, sugu, eluviis jne.

majanduslikud: töö, sissetulek, sotsiaalne positsioon, haridus

sotsiaalsed: rahu ja turvalisus, paikkond, suhted

keskkondlikud: kodu-ja töökeskkond, füüsikaline keskkond

SEADUS ÜTLEB: Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna jõupingutuste kaudu.

Rahvatervises on tihedalt seotud nii bioloogia kui sotsiaalteadused.

Riigi tasandil on määratletud rahvatervise alased tegevused. Need saab jagada kolme rühma:

esmased ennetusstrateegiad- ennetada ja kaitsta tervist ja vältida haigusi

teisesed ennetusstrateegiad- haiguste varajane avastamine ja ravi

kolmandad ennetustegevused- töövõimetuse vältimine ja teovõime taastamine

meditsiin jaguneb kaheks valdkonnaks:

kliiniline meditsiin- ravi ja taastus

terviseteadused- ennetus ja terviseedendus

Kliiniline meditsiin on suunatud indiviidide meditsiinilisele teenindamisele.

Rahvastiku rühma uuriv meditsiin - siin on uurimisobjektiks rahvastikurühm.

Mõiste võeti kasutusele 1974. Elukeskkond ja eluviis mõjutavad tervisenäitajaid rohkem kui tervishoiuteenused.

Eesti Rahvatervise seaduse järgi on tervise edendamine esimese tervistväärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ja toetava elukeskkonna kujundamine.

Terviseedendamise vahendid:

tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana

terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine

tervistavate teenuste arendamine

eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine

tervist soodustava elukeskkonna kujundamine

OTTAWA HARTA 1986. Rahvastiku tervise võtmed asuvad väljaspool tervishoidu.

tervist toetav poliitika

tervistsoodustav elukeskkond

suurem kogukonna osa tervise tagamisel

isiklike oskuste ja teadmiste arendamine

terviseteenuste reorientatsioon preventiivsetele teenustele