Amazonase vihmamets
Asend
Laiuskraadides on
umbes 3°S ja
pikkus kraadides
umbes 60°W
Riikidest võtab Amazonas
enda alla Boliivia, Brasiilia, Colombia, Ecuador, Prantsuse Guajaana (Prantsusmaa), Guyana, Peruu, Suriname ja Venetsueela
Kaardi peal võtab
enda alla suure osa
Lõuna-Ameerika
põhja osast
Inimtegevus
Hõimude elust pole väga palju teada, kuid nii palju on, et enamus hõime on palju sõbralikumad, kui algul ette kujutada ja tahavad lihtsalt rahus elada ja enda maid kaitsta.
Hõimud, kes elavad amazonase vihmametsas kasutavad enda ümbrust, et ellu jääda ja söövad Nt: ümbruses kasvavaid köögivilju, puuvilju, aedvilju, valkude jaoks mets sigu, ahve, aligaatoreid, usse.
Majandus ei ole vihmametsas
eriti edukas, sest pole palju asju
millest kasu teenida, aga mida seal on aastaid müüdud on näiteks pähklid ja ravimtaimed.
Loomastik
Loomad Amazonases on kohastunud kliima ja keskkonnaga. Paar silmapaistvat kohastumust on Nt: et loomad on õppinud puudes elama, et vältida maa pealseid kiskjaid ning kuidas osad loomad kasutavad ära enda värve, et peituda, kas olles hoiatavalt erk värv või sulandudes sisse ümbrusega, et vältida märkamist.
Jocotoco antpitta
Jocotoco antpitta on looduskaitse all olev lind, kes elab amazonases. Linde on kirjeldatud ''imeliste ümarate sipelgalindudena''. Lind on umbes 20-24 cm pikk ja kaalub 150-200g.
Suur Saarmas
Enda perekonnast kõige pikema
isendina on Suured Saarmad
väga edukad kütid. Nende kehad võivad ulatuda 1.8m-ni pikkuses. Samas nagu ka teised saarma liigid on Suur Saarmas perekondlik ja sotsiaalne liik.
Kliima
Märgadel kuudel on
keskmine temperatur
umbes 25.8°C, kuivadel
kuudel võib see keskmine
tõusda 27.9°C peale
Amazonase vihmamets
paikneb troopilises
kliimavöötmes
Sademete hulk on
vihmametsas väga
kõrge, keskmine
sademete hulk aastas
on 1.8-3m vihma
Tavaliselt puhuvad
Atlandi ookeanilt sisse
ida pasaattuuled
Õhk on vihmametsas
niiske ja soe, mis on
metsa oleku pärast
troopilisel kliimavöötmel ja
ka sellest, et tegemist on vihma-
metsaga. (niiskuse protsent märjal ajal 88%, kuival ajal 77%)
Amazonase kliima diagramm
Muld
Arvatakse, et muld
peaks olema toitainerikkas
sellises keskkonnas, kuid muld on tegelikult väga toitainetevaene
Põhjused miks on Nt:
et muld on happeline ning
et kõrge vihma hulga pärast
peaaegu peseb see vihm mulla toitainetest puhtaks
Lagunemise kiirus on
vihmametsas aga kiire, sest
soe kliima ja niiskus on
paradiis seentele ja muudele
bakteritele, kes kõik aitavad
kaasa lagundamisel
Mulla tüüp mis
katab kolmveerand
vihmametsa on
savitaoline lateriitmuld
Taimestik
Heliconia rostrata
Taim mis kasvab Amazonase
vihmametsas. Nende huvitava
kujuga õied hoiavad vihmavett
enda sees paljudele lindudele ja
putukatele joomiseks.
Vihmametsa taimestik
on kohastunud mitmel viisil
Nt: suured lehed, et neelata rohkem valgust, lehtede pidev vahetamine, et piiratud toitainete hulka efektiivselt ära kasutada, seente kasv on metsas kõrge ja paljud taimed elavad sümbioosis seentega, mis aitavad neil saada mullast toitaineid
Passiflora alata
See imeilus taim on pärismaine
Amazonase vihmametsa aladele.
Taim kasvatab enda viljana väljast poolt sidruniga sarnanevat vilja, mis on söödav. Taime kuni 6m vars on igihaljas.
Keskkonnaprobleemid
Peamine probleem vihmametsades on otseloomulikult metsade raie. Metsasid hävitatakse, et ehitada asemele linnu või tehaseid. Puud, mis on looduskaitse all raiutakse samuti illegaalselt maha ning müüakse mustal turul maha.
Amazonase vihmametsas toimub maavarade kaevandamine. Selleks kasutatakse Nt elavhõbe mis reostab jõgesid ja ka kõike muud mis ümbruses juhtub olema. Seal puuritakse samuti naftat, mis põhjustab veel tõsisemaid probleeme ja hävitab terveid loodusalasid.
Kõikide probleemide pärast, mis metsa kahjustavad, on hakkanud mõjutama ka põlisrahvast, kes on elanud mitmeid aasta sadu Amazonase aladel. Umbes veerand vihmametsa aladest on täiesti hävitatud või vähemalt natukene kahjustatud. Metsa elanikud on pidanud nt kolima linnadesse, sest nende kodu hävitati.