Elundkond

Vereringe

Vereringeks nimetatakse vere liikumist organismis ning tema ülesandeks on siduda tervikuks kõik organismi osad. Inimesel on suletud vereringe, mis tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ning jääkainete kõrvaldamise rakkudest.

Süda

Süda on koonuse kujuline, seest õõnes lihaseline elund, mille välis- ja sisepindu katab sidekude.

Veri

Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Vererakud jagunevad punasteks vererakkudeks, valgeteks vererakkudeks ja vereliistakuteks.

Veresooned

Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri kehas liigub. Kõik veresooned kokku moodustavad veresoonkonna.

Seedimine

Seedimiseks nimetatakse ensüümide mõjul suurte toiduosakeste muutumist väikesteks osadeks.

Oksendamine

Oksendamine on mao kaitserefleks, et ära hoida mao kahjustumist ja organismi mürgistumist.

Neerud

Neerud on paarilised punakaspruunid oakujulised organid, mis paiknevad mõlemal pool lülisammast üsna sügaval ja kõrgel, alumise rinnalüli ja kahe ülemise nimmelüli kõrgusel. Neerud on umbes 10-12 cm pikkused ning kaaluvad 150-200 g.

Uriin

Kõigepealt tekib neerudes olevates kapilaaride kogumikes esmane uriin mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Vererakud ja valgud jäävad verre. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole.

Sisenõrenäärmed on näärmed, mille ülesanne on toota hormoone ja eritada neid otse verre. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi vajalikku infot.

Ajupats ehk hüpofüüs

On herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut.

Kilpnääre

On inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust.

Kõrvalkilpnääre

On inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks.

Kõhunääre ehk pankreas

Toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni.

Käbikeha

Hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi.

Sugunäärmed

Toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.)

Neerupealised

Toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks.

Nahk

Nahk on katteelundkond mille põhiülesanne on inimese keha katmine. Nahk koosneb marrasknahast, pärisnahast ja nahaaluskoest. Marrasknahk (0.05-0.6 mm paksune) moodustab naha välimise ja pärisnahk sisemise kihi.

Meessuguelund

Perma

Moodustumine

Kõigepealt moodustuvad munandites meessuguhormoonid, puberteedieas hakkavad seal arenema spermid. Sperma moodustub terve elu jooksul.

Naissuguelund

Munarakud

Moodustumine

Munarakk valmib perioodiliselt. Iga 4 nädala järel vabaneb üks munarakk, mis väljub munasarjast ning satub kõhuõõnde. Üle 45.-50. aastasel naistel munarakkude valmimine aeglustub ja lakkab.

Küpsemine

Küpsemine toimub murdeeas, siis hakkavad munasarjad ajuripatsis toodetud hormoonide mõjul tootma suguhormoone.

Viljastumine

Munasarjadest tulev munarakk hakkab viljastuma munajuhas.

Loote areng

Loote areng toimub emakas ja kestab 38-40 nädalat.

Ovulatsioon

Ovulatsiooniks nimetatakse viljastumisvõimelise munaraku vabanemist munasarjast. Üldiselt kestab tsükkel 28 päeva, kuid see on paljudel erinev.

Menstruaaaltsükkel

Kestab 21-35 päeva. Teaduslik termin füsioloogiliste muutuste kohta, mis võivad toimuda viljakas eas naiste organismis seksuaalse paljunemise ja viljastumise eesmärgil.

Menstruatsioon

Naisel , vastavalt menstruaaltsüklile, tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna.

Hingamine

Väljahingamine

Rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja.
Lihased lõtvuvad.
Roided liiguvad alla- ja sissepoole.
Diafragma lõtvub ning rinnaõõs väheneb.

Sissehingamine

Rinnaõõs suureneb ning õhk tungib kopsudesse.
Lihased tõmbuvad kokku.
Roided liiguvad üles- ja väljapoole.
Diafragma ehk vahelihas tõmbub kokku ning rinnaõõs suureneb.

Gaasivahetus

Kopsud

Kopsud on hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus.

Alveoolid

Alveoolid on väikesed kotikujulised moodustised, kus toimub gaasivahetus vere ja kopsude vahel.

Rakuhingamine

Rakuhingamiseks nimetatakse rakkudes toimuvat protsessi kus hapniku abiga glükoos täielikult lagundatakse. Tulemusel vabaneb energia, süsihappegaas ja vesi.

Kõri

Kõri on hääletekkeelund mis asub hingetoru ülemises osas.

Hingetoru

Mööda hingetoru pääseb õhk kopsudesse.

Ninaõõs

On hingamisteede alguskohaks. Ta koosneb luust ja kõhrest.

On organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu, mis võivad olla pärit nii väljastpoolt organismi (näiteks bakterid, viirused), kui ka organismi seest (hukkunud rakkude osad).

Allergia

Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele).

Vaksineerimine

Vaktsineerimine on surmatud/nõrgestatud haigustekitajate või nende mürkide ehk toksiinide viimine meie organismi.

On elundkond mille ülesanne on vastu võtta ning töödelda väliskeskkonnast kui ka organismi enesest saadud informatsiooni ning selle põhjal juhtida ning kooskõlastada kõikide elundite talitlust.

Närviimpuls

Nimetatakse mööda närvirakke liikuvat elektrilist signaali.

Refleks

On kiire tahtmatult toimuv vastusreaktsioon ärritusele.

Piklikaju

Ülesanne on reguleerida tahtele allumatuid tegevusi, näiteks südametegevust. Samuti võtab piklikaju osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist. Samuti on piklikaju hingamiskeskus.

Keskaju

Ülesanne on korraldada närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagada lihaste toonus.

Vaheaju

Reguleerib ainevahetust ja kehatemperatuuri. Lisaks tegeleb vaheaju info vastuvõtmise, sorteerimise ja koordineerimisega.

Väikeaju

Kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säilitada tasakaalu.

Suuraju

Koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine.

Seljaaju

Juhib tingimatuid reflekse ehk lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Samuti vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel.

Haistmine

Inimese haistmiselundiks on nina ning ta suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna.
Haistes tajume erinevaid lõhnu ning seda aitavad meil teha ninaõõne ülemises osas paiknevad haisterakud. Lõhnad võivad tekitada meeldivat tunnet kui ka tülgastust.

Kuulamine ja tasakaal

Kõrv on meeleelund, mille kaudu inimene kuuleb. Samuti paiknevad kõrvas tasakaaluelundid.

Maitsmine

Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine.Inimese maitseelundiks on keel.

Nägemine

Nägemiselundiks on silm, mille kaudu võtame vastu umbes 90% väliskeskkonna infost.

Pimetähn

Nimetatakse seda piirkonda võrkkestal kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke.

Kollatähn

Nimetatakse võrkkesta pupilli vastas olevat kohta, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem.

Kolvikesed

On võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad tajuda värvusi.

Kepikesed

On võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad eristada musta valgest (ka objektide heledust/tumedust).

Luud

Ülesanne

Tugevate katete moodustamine organitele
Keha kandmine ja toestamine
Inimestele liikumise võimaldamine. Luudele kinnituvad lihased, mis neid ja seega ka kõiki kehaosi liigutavad.
Vereloomekohaks.
On oluline mineraalainete säilituskoht.
Rasvade talletuskoht.

Luud arenevad kõhrest ja vajavad kasvamiseks ning tugevnemiseks kaltsiumit. Kui organismis pole piisavalt kaltsiumit ja fosforit võib tekkida luuhõrenemine ehk osteoporoos.

Liigesed

Liigesteks nimetatakse kahe või enama luu vahelist ühendust, mis võimaldab luudel liikuda.Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevõidega täidetud liigeseõõs.

Liigese liigid

Keraliiges- asuvad pea ja õla juures
Plokkliiges - küünarliiges ja põlveliiges
Sadulliiges – kämblaliiges
Liugur ehk ellipsoidliiges – randmeliiges
Pöördliiges - kaelalülid

Lihased

Lihased on liikumiselundkonna aktiivne osa ning neid iseloomustab võime kokku tõmbuda ja lõtvuda.

Ülesanne

Jõu tootmine
Liigutuste tekitamine
Rühi säilitamine
Soojuse tootmine