ENSV

Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d NIkolai Karotamm

Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis

Kogu võim kuulus kommunistlikule parteile

1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes (Ivan) Käbin

Võimule pääsesid Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader

Käbin oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, kuid mitte ka liiduvabariigi äärmuslik venestaja

1978. aastal asendati Käbin üdini Moskva-meelse ja peaaegu umbkeelse Karl Vainoga

Tema võimuletulekuga algas Eesti NSV-s uus venestamisaeg

Metsavennad tegutsesid üle kogu Eesti, aktiivsemalt siiski Pärnu-, Viru- ja Võrumaal

Metsavendade vastu võitlesid sõjavägi, miilitsaüksused ja julgeolekuorganid

Metsavendade vastupanu nõrgendas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine

Metsavennad- Eesti, Läti ja Leedu partisanid, kes võitlesid aastatel 1944-1978 nõukogude võimu vastu ja varjasid end metsas

Aastatel 1944-1945 arreteeriti Eestis hinnanguliselt 10000 inimest, kellest pooled surid kahe esimese aasta jooksul

Kuni aastani 1953 saadeti Eestist sunnitöö- ja vangilaagritesse kokku 25000-30000 inimest

Ligikaudsetel arvutustel ei tulnud neist koju tagasi kuni 11000

Stalini surmale järgnenud sulaaeg tõi kaasa vabanemise pea kõigis ühiskonnaelu valdkondades

Leevendati vägivalda, kohalikel inimestel tekkis taas võimalus mõjukatesse ametitesse tõusta

Ungari ülestõusu mahasurumine 1956. aastal kustutas Eestis viimased lootused Lääne abile Nõukogude okupatsioonist vabanemiseks

1968. aastal lõpetasid Nõukogude tankid nn inimnäolise sotsialismi ehitamise Tšehhoslovakkias

Eesti NSV-s tugevnesid taas tagurlikud jõud, paljud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajad leidsid poliitika asemel eneseteostuse kirjanduses, teaduses ja kunstis, kuid küllalt oli neidki, kes hülgasid oma varsemad põhimõtted ning asusid truult valitsevat režiimi teenima

Eesti Vabariigis oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus

Nõukogude majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine

Põllumajanduse sundkollektiviseerimine ning jäik riiklik plaanimajandus enamikul elualadel

Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest

Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas

Mõned Eestimaa piirkonnad-eelkõige Virumaa idaosa suured tööstuslinnad-muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest

Ööl vastu 26. märtsi saadeti Eestist Siberisse üle 20700 inimese

Eestis küüditati ligikaudu 2,5% kodumaal elavatest eestlastest

Otsesele füüsilisele vägivallale lisandus sõjajärgsetel aastatel veel vaimne vägivald

Ühiskonna vaimuelu allutati valitseva režiimi ettekirjutustele

Algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga

Kodanlikus natsionalismis hakati süüdistama ka Eesti NSV juhtkonda eesotsas Nikolai Karotammega

Karl Vaino tõus Eesti NSV juhiks tähendas põhimõtteliselt pööret liiduvabariigi sisepoliitilises elus

Vaino jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huvisid, vaid üksnes Moskva suunised

Vainost saigi Moskva käskude truu täitja

Venestussurve teravdas ohutunnet, et rahvuskultuur võib hääbuda