HAR ehk hormoonasendusravi

HAR kõrvaltoimed: võivad esineda ravi alustamisel ja mööduvad enamasti esimeste ravikuudega.
veritsus suguteedest (kombineeritud pideva ravi korral võib esineda esimese 6 kuu jooksul).
rindade valulikkus või tundlikkus.
iiveldus.
veepeetus, tursed.
peavalu, migreeni ägenemine.
suurenenud tupevoolus.
Veepeetuse, rindade valulikkuse ja peavalu korral tuleks vähendada östrogeeni annust.

HAR positiivsed küljed:
vasomotoorsete sümptomite ja nende tagajärgede (unehäired, ärritatatuvus, mõju elukvaliteedile) vähenemine.
kusesuguelundite limaskesta atroofiast tingitud probleemide, sealhulgas seksuaalse düsfunktsiooni, vähenemine.
naha ja sidekoe atroofia vähenemine.
lihas-ja liigesvalude võimalik vähenemine.
osteoporoosi vältimine ja luumurdude riski vähenemine. käärsoolevähi riski vähenemine.
mitte-insuliinsõltuva diabeedi riski vähenemine.

HAR negatiivsed küljed:
endomeetriumivähi riski tõus ÖR kasutamisel intaktse emakaga patsientidel, pideva HAR korral risk väheneb.
rinnavähi riski tõuseb ravi kestusest sõltuvalt ja on vähem kui 0,1% aastas; ÖR rinnavähi riski ei tõsta.
venoosse trombemboolia (VTE) riski tõus esimestel kasutusaastatel.
ajuinsuldi riski tõus.
kardiovaskulaarsete haiguste riski tõus. Varases postmenopausis on riski tõus väike, mida hiljem pärast loomulikku või indutseeritud menopausi
HAR alustada, seda suurem on riski tõus.

HAR - i vastunäidustused:
varem põetud või hetkel esinev rinnanäärmevähk või selle kahtlus.
muud östrogeensõltuvad pahaloomulised kasvajad või nende kahtlus.
varem esinenud idiopaatiline või esinev venoosne trombemboolia (sügavveenitromboos, kopsuarteri trombemboolia).
aktiivne või hiljuti esinenud arteriaalne trombemboolia (nt stenokardia,müokardiinfarkt, ajuinfarkt)
ajuinsult.
ravimata hüpertensioon.
aktiivne maksahaigus.
Porphyria cutanea tarda.
rasedus ja imetamine.
ebaselge põhjusega veritsus suguteedest.
ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Oluline on patsiendile selgitada tervisliku elustiili tähtsust: anda soovitusi õigeks
toitumiseks ja liikumiseks ning kahjulikest harjumustest vabanemiseks.
Osteoporoosi vältimiseks tuleb soovitada kaltsiumi ja D- vitamiini.

Raviskeemi ja – preparaadi valik:
Östrogeenravi ilma progestageenita kasutatakse naistel, kellel emakas
puudub. Naistel, kellel on emakas, tohib kasutada ainult progestageeniga
kombineeritud hormoonravi.

Ravi alustamine ja kestus:
HARi tuleb üldjuhul alustada üleminekuea kaebuste ilmnemisel ja kui nendega kaasuv elukvaliteedi langus on suurem HAR-ga kaasnevatest
individuaalsetest riskidest. HAR alustamine peab olema patsiendi teadlik
otsus.
HAR kestus sõltub ravi näidustusest ja sellele ei seata piiranguid. Siiski soovitatakse HAR kasutada lühiajaliselt raviga seotud võimalike
terviseriskide tõttu.
HAR näidustusi, vastunäidustusi, annust ja tüüpi tuleb iga - aastaselt uuesti hinnata. Ravi jätkamisel võib kaaluda annuse edasist vähendamist.
Ravi jätkamise vajadust menopausi sümptomite leevendamiseks saab hinnata ainult siis, kui ravi ajutiselt katkestatakse. Kui sümptomid ei taastu, pole vaja HAR uuesti alustada.
Osteoporoosi profülaktikaks on efektiivne ainult pikaajaline ravi.
Kuse-ja suguelundite atroofia sümptomite raviks võib vajalikuks osutuda pikaajaline lokaalne östrogeenravi.

Üleminekuea (klimakteeriumi) all mõistetakse eluetappi, kui munasarjade funktsioon nõrgeneb ja lõpuks vaibub

Preventiivsed näidustused HAR raviks:

absoluutsed: ovariaalne düsgenees
varane või enneaegne menopaus

suhtelised:
osteoporoosi riskitegurite esinemine
osteopeenia (luumass < -1 SD eale vastavast normist)

Sümptomaatilised näidustused HAR raviks:

Otsesed üleminekuea sümptomid on: ärrituvus, masendus, meeleolu kõikumine, kuumad hood, öine higistamine, väsimus, algatusvõime puudumine, keskendumisraskused, apaatia, peavalu, mälu halvenemine, unetus, nimme- ja lihasvalud, liigesevalu, südamekloppimine, nutuvalmidus, libido (seksuaalsuse) nõrgenemine.

vasomotoorsed häired ja neist põhjustatud kaebused

kuse- ja/või suguelundite kaebused

menstruatsioonitsüklihäired perimenopausis

Üleminekuea hilised sümptomid on naha ja limaskestade õhenemine, uriinipidamatuse tekkimine, luude hõrenemine, südame-veresoonahaiguste riski suurenemine ja kesknärvisüsteemi kurnatus.