HELLENISMAJASTU
Religioon
Religioon nagu paljud teisedki valdkonnad minetas hellenismiperioodil oma linnriigikeskse iseloomu.
Hellenismiperioodil õppisid kreeklased lähemalt tundma ka Mesopotaamia astroloogiat.
Hellenismi maailma kõige armastatumaks jumaluseks sai Egiptuse Isis.
Suured ülelinnalised usupidustused olid küll endiselt populaarsed, kuid nende kõrval suurenes jumalaga lähemat isikulikku kontakti pakkuvate müsteeriumikultuste osatähtsus.
Filosoofia
4. sajandi lõpus eKr kujunes sellest tulenevalt kaks mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja Soitsistlik koolkond.
Stoitsistlik koolkond aga väitis, et maailmas on kõik õiglase jumaliku korra järgi ette määratud.Saatusele vastu hakkata on ühtviisi nii rumal kui ka halb.
Epikuros ja tema järgijad väitsid et inimese hing lakkab eksisteerimast, inimest ei oota pärast surma midagi ja surma pole mõttet karta.
Klassikalise perioodi filosoofe paelunud küsimused voorustest kaotasid tähtsuse.
Muutunud ühiskond muutis ka inimeste mõttemaailma.
Teadus
Hellenismiperioodi astronoomid olid veendunud et Maa on kerakujuline. Arvutati välja Maa ligikaudne ümbermõõt.
Üks astronoomidest esitas koguni heliotsenrilise maailmapildi teooria, väites, et päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos teiste planeetidega aga tiirleb ümber päikese. Enamik astronoome oli siiski seisukohal et universumi keskpunkt on Maa.
Kreeka teaduse süvenev spetsialiseerumine tõi kaasa silma paistvaid saavutusi.
Matemaatik Eukleides võttis oma mitmeköitelises teoses "Elemendid" kokku seniseid matemaatika-alased saavutused ning sõnastas ja tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänini.
Aleksander Suure Vallutusretk ja selle tagajärjed
334. a eKr Aleksandri vallutustest kuni rooma võimu kehtestamiseni on Hellenismiperiood.
Kirjandus
Hellenismi perioodil oli endiselt populaarne teater
Eelistati teatris komöödiaid.
Hellenistlikku luule tähtsaim keskus oli Aleksandria. Seetõttu tuntakse hellenistlikku poeesiat sageli Aleksandria luule nime all.
Hellenistlikud suurriigid ja linnad
Egiptus
Seleukiidide riik
Makedoonia
Aleksandria
Antiookia
Pergamon
Kultuur hellenistlikes riikides
Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suurmeelsust.
Nad rajasid uhkeid ehitisi ning kutsusid oma õukonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast.
Kõige enam pöörasid kultuurile tähelepanu Egiptuse kuningad.
Aleksandriasse rajati 3. sajandil eKr Muusade tempel, Museion, millest sai oluline valitsejate hoole all tegutsev kultuuri- ja teaduskeskus.
Teise olulisema kultuuri keskusena kerkis esile Pergamon.
Ka Ateena ei kaotanud oma tähtsust, püsides hellenistliku maailma tähtsaima filosoofiakeskusena.