JUHENDAMISE PROTSESS
II etapp
Süveneva koostöö periood
Juhendataval turvatunde tekkimine
Usalduse tekkimine
Juhendaja ja juhendatava vahel
Juhendatava ja teiste töötajate vahel
Avatus osapoolte vahel
Ausus juhendaja ja juhendatava vahel
Juhendajalt pidev tagasiside saamine
Tagasisidest õpib juhendatav kiiremini. See tagab selle, et juhendatav teeb enda tööd õigesti.
III etapp
Selginemiseperiood
Tekib parem enesetundmine
Enesereflektsiooni tekkimine. Juhendatav õpib ennast paremini kriitiliselt hindama.
Oskuste tekkimine
Baasteadmiste omandamine ja praktikas nende kinnitamine.
Oskab saadud teoreetiliste ja praktiliste teadmiste vahel teha seoseid.
Juhendatav harjutab praktilisi tegevusi, kuni on omandanud vilumuse.
Lisanud mõistmisvõime
Juhendatav osakab näha omandatud oskusi erinevtest vaatenurkadest.
Erinevaid vaatenurki koos juhendajaga läbi arutada.
Tekib kergendustunne
Juhendataval tekib endas usk ja kergendus, kui läbi harjutamiste tekkib vilumus.
IV etapp
Juhendamise ja tegeliku koostöö periood
Tegevuste demonstreerimine
Juhendaja analüüsib hoolikalt oma tööd, jaotab toiminguid osadeks, demonstreerib neid ning seejärel juhendab praktikanti iga osa õppimisel.
Juhendaja kontrollib soorituste korrektsust, koordinatsiooni ning kiirust.
Praktikandi tegevuse juhendamine tegelikus töösituatsioonis
Praktikajuhendaja tagasiside kaudu omandab õppija uusi teadmisi ja oskusi
Süstemaatiline harjutamine
Oskuste omandamine toimub korduvate soorituste
kaudu. Seejuures on väga oluline tagasiside ja
juhendamine.
Kogemusõppe
Isiklik kogemus on õppimise teooria lähtekohaks
Konkreetne kogemus
Arutlev vaatlus
Kogetu mõtestamine
Aktiivne tegutsemine
Praktikandi julgustamine
Erinevate toimingute tegemiseks võib olla
rohkem kui üks korrektne viis. Praktikanti tuleb julgustada, et ta leiaks enda jaoks sobivaima ja harjutaks seni, kuni tulemus on aktsepteeritav.
Arutelu
Arutelu kaudu aitab juhendaja mõista konkreetse toimingu sooritust, rõhutades nii saadud kogemust
kui ka väärtushinnanguid.
Konstruktiivset positiivset tagasisidet
andes kujundatakse õppijas motivatsiooni ja eneseusaldust.
Õppimise loogilisus
Tuntult tundmatule
Lihtsalt keerulisemale
Konkreetselt abstraktsele
Üksikult üldisele
I etapp
Juhendamise algus
Juhendaja ja juhendatava tutvumine
Praktikakeskkonnaga tutvumine
Töötajate tuvustus
Töökorraldus
Osakonna/asutuse näitamine (tööruumid, töövahendid)
Informatsiooni jagamine
Juhendatava oskused
Juhedatavale aja andmine
Kui praktikant ei ole millestki valmis (nt julguse tõttu) siis ei tohi teda sundida teda seda tegema.
Juhendatav teeb rahulikult ja enamus tegevusi aeglasemalt, kui kogenud töötajad. Mistõttu on juhendataval vaja rohkem aega.
Emotsioonide ära tundmine
Juhendaja peab osakoma näha erinevaid emotsioone ja märkama tema ebakindlust või hirmu
Juhendaja ülesandeks on koos juhendatavaga ebakindlustest ja/või hirmudest lahti saamine.
Juhendaja ja juhendatava arutlemised.
Juhendaja poolne julgustamine
Juhendaja turvaline olek
Juhendaja olemasolu, kättesaadavus ning motiveeritus aitavad määrata, kui kiiresti juhendatav suudab töökeskkonda sisse elada ning kui mugavalt ta end meeskonnatöös tunneb.
V etapp
Lõpetamise ja eraldumise periood
Tagasiside
Kohene, informatiivne, kokkuvõtlik, taktitundeline ja tegevusele, mitte isikule suunatud.
Konstruktiivne, aus, õigeajaline
Tugevdab praktikandi ning
juhendajate koostööd.
Annab praktikandile olulist informatsiooni, mis toetab oskuste ja võimete hindamist ning aitab areneda
ennastjuhtivaks õppijaks.
Eneserefleksioon ja enesehindamine
Praktikant määratleb oma tugevaid ja nõrku külgi.
Praktikant hindab oma tegevusi ja saadud kogemusi, teeb järeldusi.
Edasine õppimine