Kristluse Pühad
Nelipüha
Alati pühapäeval
Kiriku Sünnipäev
Püha vaim
Maarjapäev
25. Märts
Ingel Gabriel
Neitsi Maarja
Suur Nädal
Palmipuudepüha
Pühapäeva nimetus (ld dominica palmarum) tuleb päeva evangeeliumist, kus kirjeldatakse, kuidas inimesed tervitasid Jeruusalemma saabuvat Jeesust palmiokstega. Selle sündmuse meenutamiseks on palmipuudepühal toodud kirikusse palmioksi ja neist valmistatud kaunistusi. Neid on kantud ka palmipuudepüha protsessioonil. Põhjapoolsemates maades on palmiokste asemel kasutatud pajuoksi. Sellepärast on seda püha rahvapäraselt kutsutud ka urbepäevaks.
Jeesus ratsutab eesli seljas Jeruusalemma
Suur Neljapäev
"Viimane Õhtusöök"
Päeva ladinakeelne nimi dies viridium (´roheliste [okste] päev´) viitab Suurele Neljapäevale kui traditsioonilisele pihil käimise päevale. Armulauaosadusest välja jäetud inimesed võeti tagasi koguduse osadusse ja nad said uuesti Kristus-viinapuu värsketeks oksteks.
Suur Reede
Kristlik püha, mil tähistatakse Jeesus Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel.
Vaikne Laupäev
Jeesuse hauasolemise päev
Ülestõusmispühad
Kirikuaasta suurimad pühad kestavad kolm päeva. Ülestõusmispühad algavad esimese täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva.
Ülestõusmispühasid on nimetatud ka lihavõttepühadeks (paast lõppes – võis taas liha süüa) ja munadepühadeks (tibupoja koorumine sümboliseerib Kristuse väljatulekut hauakambrist; muna on peetud uue, tärkava elu sümboliks). Munadepüha tava seostub veel legendiga Maarja Magdaleenast, kes läks keiser Tiberiuse juurde ja kuulutas: “Kristus on üles tõusnud!”. Maarjal oli kaasas muna. Tiberius kostnud, et enne läheb muna punaseks, kui tema seda usub. Muna värvuski punaseks.
Jõulud
Jõululaupäev
Esimene Jõulupüha
Tehvanipäev
Johannesepäev
Süütalastepäev