Kultuur Maailmasõdadevahelisel ajal

Filmikunst

Heli

Vendade Lumiere'idele leiutatud must-valgetele "elevatele piltidele" lisati 1920. a heli

Tummfilmi õitseaeg

Kuulsaim selle aja näitleja ja lavastaja li Charles Chaplin

Kuulsaim selle aja näitleja ja lavastaja li Charles Chaplin

Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney

Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney

Uued ajupesuvahendid

Raadio

Kino

Naised ühiskondlikus elus

Naised said valimisõiguse

Naised õppisid ära suitsetamise

N[aised soovisid meestega võrdseid õigusi

Neist said suurepärased: ajakirjanikud, teadlased, arstid ja õpetajad

Muutused igapäevaelus

Mood

Naistemood

Rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega

Poisilik stiil

Naiste riietusse ilmusid pikad püksid, sviitridja trikootooted

Meestemood

Fraki asemel eelistati smokingut

Torukübar asendus pehme viltkübaraga

Torukübar asendus pehme viltkübaraga

Nistesoeng

1920. aastatel tulid naistemoodi pikkade juuste asemel lühikesed juuksed

Naised ühiskondlikus elus

Kultuurielu Eestis: muusika

Eesti muusika rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega

Oluliselt kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv

Tugevnes laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon

Kultuurielu Eestis: kunst

1918. aastal asutasid juhtivad kunstnikud Tartus ühingu Pallas

Eesmärk oli kunsti edendada ja tutvustada

Pallas korraldas:

Eesti kunsti ülevaatenäitusi

Kunstnike isikunäitusi

Väliskunsti väljapaneikuid

Hulgaliselt vaidlusõhtuid

Diskuteeriti kunsti kui ka kultuurivaldkondade üle

Kunstinäitusi korraldati Lätis, Soomes, Itaalias ja Prantsusmaal

Kultuurielu Eestis: kirjasõna

Avaldati rohkesti nii maailmakirjanduse paremikku kuuluvaid teoseid kui ka ilukirjandust ning populaarteaduslikke väljaandeid

Proosakirjanikud saavutasid populaarsuse

Anton Hansen Tammsaare

August Mälk

Algupärase näitekirjanduse taassünnile pani aluse Hugo Raudsepa komöödiate ilmumine

Kultuurielu Eestis: sport

Tekikis hulk spordiseltse

Populaarsed spordialad

Maadlemine

Tõstmine

Laskmine

Kergejõustik

Pallimängud

Legendaarseks said

Kristjan Palusalu

Kristjan Palusalu

Võitis Berliini olümpiamängudel ning maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel

Paul Keres

Paul Keres

Jõudis maailma tippmaletajate hulka

Teaduse areng

Füüsika

Tuumafüüsika e. aatomituun

Hakati looma tuumapomme

1942. aastal pandi tööle esimene tuumareaktor

Meditsiin

Theti kindlaks valkude ehitus

Saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel

Tehnika võidukäik

Elekter

Elektrienergia laialdane tootmine ja tarbimine

Ehitati uusi elektrijaamu

Muutus oluliseks uute tööstusharude tekkimisel

Uued elektrilised tarbekaubad

Arenes sidetehnika

Bensiin

Auto hakkas muutuma tavaliseks tarbekaubaks

Kasutusele võeti traktorid ja kombainid

Sisepõlemismootoreid rakendati lennukitööstuses

FORD

Müüdi üle 15 miljoni aastatel 1908-1927

Mudel T

Mudel T

Kirjandus ja kunst

Tõusid esile uued kirjanikud

Sürrealism

1930. sunniti autoritaarsetes riikides kirjanike kunstnike looma teoseid mis ülistasid võimukandjat

Osa kultuuri tegelasi allus survele

Need kes polnud nõus, neid ootas karistus

Muusika ja tants

Ameerika Ühendriigid olid džässi sünnimaaks

Pärast I MS said džässikeskusteks New York, Chicago ja Kansas City

Tants

Uued populaarsed seltskonnatantsud, mis levisid 1920-1930

Fokstrott, tšarlston, tango

USAs tekkinud modern e. vabatantsu loojaks peetakse Isadora Duncanit

Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal

Kultuurile aitas riik teadlikult kaasa

Kultuuri rahastati nii riigieelarvest kui ka kultuurikapitali vahendusel

Kultuurikapital jagas stipendiume ja preemiaid: kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele, sportlastele jne

Kultuurisuhtlust korraldavad organisatsioonid tegutsesid aktiivselt

Kultuurielu Estis: haridus

Vabadussõja ajal asendati venekeelne õppetöö eestikeelsega

Loodi ühtluskool

Üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks

Likvideeriti koolitüüpide paljusus

Ütlustati õppekavad

Haridustaseme tõstmine

Kehtestati 6-klassiline koolikohustus

Laiendati koolivõrku

Ehitati moodsaid koolimaju

Trükiti eestikeelseid kooliõpikuid

Pandi tugev alus kutseharidusele

1.detsembril 1919 avas uksed Eesti Vabariigi Tartu Ülikool

Kultuurielu Eestis: teadus

Peamine teaduskeskus oli Tartu Ülikool

1938. aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia

Ülesanneteks oli: teaduste edendamine, saavutuste tutvustamine ja rahvusvaheliste sidemete avardamine

Kultuurielu Eestis: teatri- ja filmikunst

Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn

Kutselised teatrid töötasid

Tartus

Pärnus

Viljandis

Narvas

Poolkutselised trupid töötasid

Kuressaares

Valgas

Võrus

Kutselisi näitlejaid , lavastajaid, dekoraatoreid koondas Eesti Näitlejate Liit

Esimees oli tuntuim lavatäht Paul Pinna

Arenes filmikunst

Esimene täispikk film "Mineviku varjud" ilmus 1924. aastal

Esimene helifilm valmis 6 aastat hiljem