Venestusaeg
Motiivid
Vene rahvusluse tõus
Vajadus tsaaririiki moderniseerida
Vene julgeoleku huvid Balti provintsides
Algus
1881. aastal tuli võimule keiser Aleksander III
Nikolai Manassein viis Liivi- ja Kuramaal läbi üldise revisjoni
Koguti seisukohti Balti provintside erinevate seisuste esindajatelt, mis said lähtekohaks venestamispoliitikale
1885. aastal nimetati ametisse uued kubernerid, kes venestamispoliitikat ellu hakkasid viima
Haldusreformid
Kujundati ümber ühiskondlikud asutused
Linnade omavalitsustes ja politsei- ning kohtusüsteemis kaotati seisuslik korraldusprintsiip
Justiitsreformi käigu mindi üle riiklikule õigusemõistmisele
Ametikohtadele määrati üha enam venelasi
Kultuuriline venestamine
Keel
Vene keelest sai riigikeel
Rüütelkondade ja talupoegade omavalitsustes ning luterlikus kirikus jäi püsima saksa või eesti keel
Koolid
Kõik koolid tuli üle viia venekeelsele õpetusele
Osad õpetajad, kes vene keelt ei osanud või ei tahtnud selles õpetada, pidid töölt lahkuma
Nõuti, et õpilased kasutaksid ka vabal ajal vene keelt
Linnakoolides oli venestamine kõige edukam.
Aleksandrikool osutus venekeelseks, Tartu ülikoolis jäi saksa keel kasutusele vaid usuteaduskonnas
Rahvuslikud ettevõtmised
1880. aastal pandi rahvuslik kirjasõna tugeva tsensuuri alla
Keelati ära kõik, mis venestamist kiritiseeris
1888. aastal suleti ajaleht Virulane
1893. aastal suleti Eesti Kirjameeste Selts
Rahvuslikku liikumist jäid kandma vaid kohalikud seltsid
Usk
1883. aastal vallandus Läänemaal õigeusku astumine
Usuvahetusega loodeti riigivõimu kaitse alla saada
Hiljem soovisd paljud õigeusku astunud eestlased tagasi luterlusse pöörduda, kuid selle keelas riigivõim rangelt ära
Luterlikke pastoreid, kes viisid talitlusi õigeusku kuuluvate isikutega, tabasid repressioonid