ERITAMINE
SÜLJEGA
Maitsete tundmiste jaoks
Keelel on 4 erinevat maitsepungasi
Kibe
Hapud
Soolased
Magusad
Süljega segatakse toitu
Toitu paremini lõhustuda suuõõnes, et söök paremini mööda söögitoru alla läheks ja maol oleks lihtsam peenestada.
Vastsündinu ja imikuiga ( .. - 2 eluaastani)
Imemisel
Emalt rinnapiima saamisel hakkab imikul suuõõnes toidu lagundamine väiksemateks osadeks.
TAHTMATU URINEERIMINE
ENUREES e. öine voodimärgamine üle 8x
- tüdrukutel normaalne voodimärgamine kuni 4 eluaastani
- poistel normaalne voodimärgamine kuni 5 eluaastani
Pärilikkus
Närvisüsteemi ebaküpsus
Unehäired
Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega
Kõhukinnisus
Koolivägivald
Hea või halb elu muutus
Erinevad haigused
Seksuaalselt ärakasutamine
TAHTLIK URINEERIMINE
- Imikud urineerivad spontaalselt
- 1-2 aastastel tekib täispõietunne (potirežiim)
- 2-4 aastased tunnetavad urineerimistungi (potitreening)
- 4-5 aastastel tekib tahtlik urineerimine
- 6-7 aastast alates saab laps urineerimist tagasi hoida, põis saavutab täisküpsuse
NAHA KAUDU
Higistamine
Mürkide, ravimite (ebavajalike ainete) eemaldumine organismist
Temperatuuri alandamiseks
Hirmu tundmine
SEEDETRAKT
ROOJAMINE
Vastsündinud ja imikud (1-2 elukuul)
Esmas roe koosneb limast, endoteelirakkudest, vesikestavedelikust, sapipigmentidest ja rasvadest
Esmasroe eritatakse esimese elupäeva jooksul mitmel roojamiskorral
Pärast seda, tekib pruunikasroheline roe
Mõne päeva pärast muutub vastsündinu roe kollaseks
Vastsündinu esiemen roe on kleepjas rohekasmust ollus
Rinnapiima saavad imiku roe on pehmem ja erekollasem
Pudelitoidul oleva imiku roe on kahvatum, vormikam ja kergelt haisev
Väikelapseiga ja koolieelik (2-6 aastal)
Pruunikas roe
Tahke
NEERUDE KAUDU
URINEERIMINE
Urineerimise sagedus:
1) Vastsündinu 15-20x päevas
2) 1 aastane 15x ööpäevas
3) 5 aastane 10x ööpäevas
4) 15 aastane 6x ööpäevas
Tüdrukud:
- vastsündinul kusejuha 6-7cm
- vastsündinul kusiti 2,2 cm
- 15 aastasel kusiti 2,9 cm
Poisid:
- vastsündinul kusejuha 6-7 cm
- vastsündinul kusiti 6 cm
- 15 aastastel kusiti 11-15 cm