Elundkond

Vereringe

Süda

Süda on koonuse kujuline, seest õõnes lihaseline elund, mille välis- ja sisepindu katab sidekude.

Veri

Veresooned

Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri kehas liigub. Kõik veresooned kokku moodustavad veresoonkonna.

Seedimine

Oksendamine

Oksendamine on mao kaitserefleks, et ära hoida mao kahjustumist ja organismi mürgistumist.

Neerud

Neerud on paarilised punakaspruunid oakujulised organid, mis paiknevad mõlemal pool lülisammast üsna sügaval ja kõrgel, alumise rinnalüli ja kahe ülemise nimmelüli kõrgusel. Neerud on umbes 10-12 cm pikkused ning kaaluvad 150-200 g.

Uriin

Sisenõrenäärmed on näärmed, mille ülesanne on toota hormoone ja eritada neid otse verre. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi vajalikku infot.

Ajupats ehk hüpofüüs

On herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut.

Kõhunääre ehk pankreas

Toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni.

Käbikeha

Hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi.

Sugunäärmed

Toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.)

Neerupealised

Toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks.

Nahk

Meessuguelund

Perma

Moodustumine

Naissuguelund

Ovulatsioon

Ovulatsiooniks nimetatakse viljastumisvõimelise munaraku vabanemist munasarjast. Üldiselt kestab tsükkel 28 päeva, kuid see on paljudel erinev.

Menstruaaaltsükkel

Menstruatsioon

Naisel , vastavalt menstruaaltsüklile, tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna.

Munarakud

Viljastumine

Munasarjadest tulev munarakk hakkab viljastuma munajuhas.

Loote areng

Loote areng toimub emakas ja kestab 38-40 nädalat.

Hingamine

Väljahingamine

Rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja.
Lihased lõtvuvad.
Roided liiguvad alla- ja sissepoole.
Diafragma lõtvub ning rinnaõõs väheneb.

Sissehingamine

Gaasivahetus

Kopsud

Kopsud on hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus.

Alveoolid

Alveoolid on väikesed kotikujulised moodustised, kus toimub gaasivahetus vere ja kopsude vahel.

Rakuhingamine

Kõri

Kõri on hääletekkeelund mis asub hingetoru ülemises osas.

Hingetoru

Mööda hingetoru pääseb õhk kopsudesse.

Ninaõõs

On hingamisteede alguskohaks. Ta koosneb luust ja kõhrest.

On organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu, mis võivad olla pärit nii väljastpoolt organismi (näiteks bakterid, viirused), kui ka organismi seest (hukkunud rakkude osad).

Allergia

Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele).

Närviimpuls

Nimetatakse mööda närvirakke liikuvat elektrilist signaali.

Refleks

On kiire tahtmatult toimuv vastusreaktsioon ärritusele.

Piklikaju

Keskaju

Ülesanne on korraldada närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagada lihaste toonus.

Vaheaju

Reguleerib ainevahetust ja kehatemperatuuri. Lisaks tegeleb vaheaju info vastuvõtmise, sorteerimise ja koordineerimisega.

Vaksineerimine

Vaktsineerimine on surmatud/nõrgestatud haigustekitajate või nende mürkide ehk toksiinide viimine meie organismi.

Väikeaju

Kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säilitada tasakaalu.

Suuraju

Koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine.

Haistmine

Kuulamine ja tasakaal

Kõrv on meeleelund, mille kaudu inimene kuuleb. Samuti paiknevad kõrvas tasakaaluelundid.

Maitsmine

Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine.Inimese maitseelundiks on keel.

Kollatähn

Nimetatakse võrkkesta pupilli vastas olevat kohta, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem.

Kolvikesed

On võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad tajuda värvusi.

Kepikesed

Luud

Ülesanne

Luud arenevad kõhrest ja vajavad kasvamiseks ning tugevnemiseks kaltsiumit. Kui organismis pole piisavalt kaltsiumit ja fosforit võib tekkida luuhõrenemine ehk osteoporoos.

Liigesed

Liigesteks nimetatakse kahe või enama luu vahelist ühendust, mis võimaldab luudel liikuda.Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevõidega täidetud liigeseõõs.

Liigese liigid

Lihased

Lihased on liikumiselundkonna aktiivne osa ning neid iseloomustab võime kokku tõmbuda ja lõtvuda.

Ülesanne

Jõu tootmine
Liigutuste tekitamine
Rühi säilitamine
Soojuse tootmine