Kultuur ja eluolu pärast Teist maailmasõda

Muutused igapäevaelus

Muutused olmes

Idabloki maades oli inimeste elutase lääneriikidega võrreldes madalam.

Heaolu puudumist õigustati teise maailmasõja tagajärgedega ja lääneriikide sõjakusega.

Stalini-aegses NSV Liidus ei peetud tarbekaupade tootmist oluliseks.

Ei suudetud piisavas koguses kaupu toota ning see põhjustas defitsiidi.

Võimalik oli osta spekulantidelt, ehk inimestelt kes müüsid kaupa kallimalt edasi.

Võimsamatele inimestele loodi erikauplused.

Tuumasõjaohuga hirmutati inimesi ka läänemaardes ning sealsed relvatootjad said riigilt iga aasta aina rohkem raha.

Lääneriikides suudeti luua heaoluühiskond.

Kiire majanduskasv.

Muutused moes

Eelkõige muutus naistemood, kuid 1950.-1980. aastail loodi ka uut tüüpi moodsaid riideid meestele.

Euroopas oli tunda tugevat Ameerika mõju.

1950.-1960. aastatel kujundasid Euroopa naistemoodi kuulsad näitlejannad Brigitte Bardot, Elizabeth Taylor.

Meeste eeskujuks aga Elvis Presley, Marlon Brando, biitlid, The Rolling Stones ja ahrd rock'i esindajad.

Muutused ühiskondlikes hoiakustes

Kuulsamate isikute hoiakud mõjutasid inimeste meelsust.

Alates 1960. aastate lõpust muutusid ühiskonna arusaamad tugevalt, hakati üha enam nõudma soolist ja rassilist võrdsust.

Pärast teist maailmasõda kasvas naiste osatähtsus ühiskondlikus elus.

Tänapäevalgi esineb idablokki kuulunud maades, ka Eestis, küllaldaselt nii soolist kui ka rassilist ja rahvuslikku diskrimineerimist.

Nende nähtuste kõrvaldamine on demokraatia kindlustumise seisukohalt väga tähtis.

Teadus ja kultuur

Kultuur

Haridus muutus kättesaadavamaks

Vajadus haritud spetsialistide järel sundis riike oma haridussüsteemi reformima.

Ülikoolides said õppima hakata ka vaesemad.

Seetõttu muutus üliõpilaskond ühiskonna suhtes palju kriitilisemaks.

Lääneriikide ülikoolides saavutasid laia kõlapinna mitmesugused vasakpoolsed õpetused ning üliõpilased hakkasid nõudma ümberkorraldusi ühiskonnas.

Võimsad noorte väljaastumised 1968. aastal Prantsusmaal.

Külm sõda kultuuri vallas

Ida-Lööne vastasseisu tõttu oli kultuurielu paljuski seotud propagandaga.

Valitseva riigikorra ülistamiseks ja vastase mahategemiseks kasutati kõiki vahendeid. (ajalehti, kino, muusika, kunst, raadiot jne).

Loodi palju suurepäraseid teoseid, mis peegeldasid oma maailmanägemist, sellepärast pidid nad taluma tagakiusamisi.

Tähtsaks muutus sport.

Töötati välja dopingud, et parandada sportlaste võimeid.

Märgates dopingu halba mõju keelati nende kasutamine.

Massikultuur ehk keskmise tarbija maitsele vastav kultuur

Kultuuriväärtused said kättesaadavaks kõikidele ühiskonnarühmadele.

Massikultuuri hakati käsitlema kui meelelahutust ja kui kaupa.

Võimsa reklaami abil kujundas massikultuur inimeste maitset ja selle kaudu ühiskonna moesuundi, see omakorda suurendas meelelahutuse tootjate sissetulekuid.

Teadus

Tuumaenergeetika

Teaduse ja tehnika arengus muutusid tähtsamateks suundadeks aatomiuuringud ja raketitööstus.

Tuumaenergiat kasutatai kõigepealt võimsate pommide loomiseks ning alles hiljem hakati ehitama tuumaelektrijaamu.

Tuumajõuseadmetega varustati ka allvee- ja sõjalaevu.

Kaubalaevade varustamine oli liiga kulukas.

Tuumajõul ehitati NSV Liidus jüümurdjaid.

Tuumarelvade kasutuselevõtmine tõi kaasa ülemaailmse tuumasõja ohu.

1986. aastal toimus Ukrainas Tšernobõli tuumaelektrijaamas plahvatus.

Avarii mõjutas Ukrainat, Valgevene, Venemaad ning ka Skandinaaviat.

Kosmoseajastu

1957. aastal saadeti NSV Liidus kosmosesse esimene tehiskaaslane, peagi järgnesid mehitatud kosmoselaevad.

3.11.1957 saadeti esimene elusolend kosmosesse (Laika).

1960. aastate algul oli juhtiv riik kosmosetehnika arengus NSV Liit.

Kosmoses esimene inimene Juri Gagarin (1961)

Esimene naiskosmonaut kosmoses Valentina Tereškova (1963)

1969. aastal laskusid ameeriklased Kuule. (Neil Armstrong ja Edwin Aldrin)

Arvutid

Küberneetika

Uurib juhtimist, teabe töötlemise üldisi seaduspärasusi.

1971. aastal loodi firmas Intel mikroprotsessor, mis võimaldas mõne aasta pärast alustada personaalarvutite tootmist.

Stalini ajal nimetati küberneetikat NSV Liidus ebateaduseks ja keelati teadlastel sellega tegeleda.

Sellepärast ei suutnud NSV Liit hiljem oma mahajäämust selles vallas enam tasa teha.

Keemia ja biotehnoloogia

Keemiauuringute eesmärk oli luua uute omadustega materjale.

Selliseid materjale vajati nii sõjanduses kui ka riidetööstuses, ehituses, autotööstuses ja mujal.

Teadlased tegid vapustavaid avastusi geneetika ja biotehnoloogia alal.

20. sajandi viimastel aastatel õnnestusid esimest korda katsed kloonida loomi.

Teoreetiliselt on seda võimalik teha ka inimestega aga siukene tegevus on paljudes riikides, ka Eestis, keelatud.

Eesti NSV kultuur

Nõukogulik kultuuripoliitika

Nõukogude võim seadis eesmärgiks juurutada ühiskonnas sisult sotsialistlikku ja vormilt rahvuslikku kultuuri.

Kultuuriinimestele avaldati ideoloogilist survet, mis oli ahistav Stalini valitsemise viimastel aastatel.

Vaba mõtte levikut takistasid tsensuur ja pidev meelsuskontroll.

Eesti kultuur eraldati läänemaailma vaimsetest suundumustest ja seoti sihikindlalt vene kultuuriga.

Nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit.

Haritlaskonna uus põlvkond

Eestisse jäänud haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks ning nende aktiivne loometegevus kahanes.

Poliitiline umbusk haritlase suhtes jõudis haripunkti EKP VIII pleenumil (1950) ja järgnevatel aastatel.

Hulk loomeinimesi pidid oma tööd hukka mõistma. Kultuuri- ja teadusasutustest vallandati paljusid.

1950. aastate teisel poolel said haritlased jälle oma loometööd tegema hakata.

Algas eesti kultuuri osaline taastumine, milles järjest olulisemat osa etendas uus põlvkond haritlasi.

Uue põlvkonna lõplik läbimurre toimus 1960. aastatel, mil ka poliitilised olud olid vabamaks muutunud.

Rahva aktiivsus kultuurielus

Rahva aktiivne kultuurielu püsis ja väljendus eelkõige isetegevusharrastustes.

Taastus laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujunes 1947. aasta laulupidu.

Kultuuri laiemat tarbimist soodustas ka linnastumine ja see, et rahva haridus- ning materiaalne tase tõusis.

Järjest kasvas massiteabevahendite tähtsus.

Eesti Televisioon alustas saateid 1955. aastal.

1970. aastate algul mindi üle värvitelevisioonile.

Massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu propagandat.

Põhja-Eesti elanikkonda hakkas tuntavalt mõjutama Soome TV ning see soodustas eelkõige Tallinnas lääneliku eluviisi juurdumist.

Haridusolud

Nõukogude võim likvideeris iseseisvusaegse haridussüsteemi. Uue koolikorralduse aluseks võeti teste nõukogude vabariikide ühtluskoolu süsteem.

Paljud endised õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud vallandati ja tembeldati rahvavaenlasteks.

Põhjalikult muudeti üldhariduskoolide ja kõrgkoolide õppeprogramme, eriti humanitaarainetes. Hakati süvendatult õpetama ka NSV Liidu ajalugu.

Alates 1959. aastast kehtis Eesti NSV-s 8-klassiline kooliharidus.

1970. aastal mindi üle kohustuslikule keskharidusele.

1950. aastal kaotati Tartus kõrgem kunstikool Pallas.

Tallinnas avati Eesti Riiklik Kunstiinstituut.

Kõrgkoolides kehtestati senise ainesüsteemi asemel kursuse süsteem.

Kiriku koht ühiskonnas

Nõukogude võim tunnistas vormiliselt usutunnistuse vabadust, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi.

Seetõttu hakkas kirikuõpetajate koolitamisega tegelema Tallinna Konsistooriumi juurde rajatud usuteaduste instituut.

Ametliku usuvastase propaganda eesmärk oli kujundada inimestes vaenulikku suhtumist kirikusse ja religiooni.

Selleks muudeti kiriklikud surnuaiapühad ilmalikega, noorte suvepäevad asendasid kiriklikke leeriskäimisi.

Nõukogulikes oludes vähenes kiriku traditsiooniline moraalne ja tasakaalustav roll eestlaste igapäevaelus.

Kirik jäi organisatsiooniks, mida valitsev režiim ei suutnud täielikult oma kontrollile allutada.

Kirikul oli nõukogude ühiskonnas omamoodi vaimse vastupanu roll.