Lihased

Silelihased

r

Kuuluvad siseelundite koosseisu ja nende kontraktsioonid ei allu inimese tahtele.

Südamelihased

r

Moodustavad südame lihaskesta ja sarnaneb ehituselt vöötlihaskoele (lihaskiud on ristivöödilised), ei allu inimese tahtele, funktsioonilt sarnaneb silelihaskoele.

Vöötlihased

r

Tahtele alluvad lihased. Nimetatakse ka skeletilihasteks. Põhiomadus on kontraktsioonivõime, erutuvus ja elastsus.

Skeleti- ja nahalihased

Seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvad lihased

Meelelundite lihased

kohev sidekude

r

Sidekoeline toes, mis ümbritseb lihaskiude.

Ümbritseb üksikuid lihaskiude, lihaskiudude kimpe ja kogu lihast.

Kulgevad veresooned, lümfisooned ja närvid

Lihaskiud

Lihaskiud

Lihaste ehitus

pikad lihased

r

Käävjad, koonuse- või silindrikujulised.

jäsemetel

lühikesed lihased

r

Esinevad seal, kus lühikesed luudki.

käel, jalal, lülisamba lülide vahel

laiad lihased

r

Meenutavad kujult kolmnurka või rombi. Paiknevad kehaõõnte seintes või ühendavad ülajäset kerega.

kõhulihased, diafragma; selja lailihas, trapetslihas

Lihaste ajalugu ja üldomadused

Vanaaja anatoomidele meenutasid pikad lihased hiirt - sealt ka nimetus hiireke ehk musculus.

Üksikosi nimetati lihase kõhuks ja lihase peaks.

Lihase põhiline osa ehk lihase kõht koosneb vöötlihaskiududest, mille pikkus on kuni 15 cm ja läbimõõt 0,01-0,1mm.

Lihaskiud

Lihaskiud