Öeldis
Mis on öeldis?
Öeldiseks ontüüpjuhul tegusõna pöördeline vorm, nt Poiss jookseb tegusõna pöördeline vorm koos muu sõnavormiga: Meil tuleb minna. Laps viskas luti maha. Paharet laskis ruttu jalga harvem tegusõna käändeline vorm: Karu küsinud, et kuhu minek.
Ühildumine alusega
Aluses üks tegija
öeldis ainsuses: Mari koristab tuba.
Aluses loetletud mitu tegijat
öeldis mitmuses: Ema ja isa koristavad tuba.
Alus vormilt mitmuslik
öeldis mitmuses: Vanemad koristavad tuba. Lapsed läksid poodi. Prillid olid katki. Püksid olid määrdunud (nn plurale tantum – sõnade (käärid, püksid jne) referent on küll üksikobjekt, kuid öeldisverb on nende puhul mitmuses, sest alus on vormilt mitmuslik). Kas teie, hr Tamm, helistasite mulle eile?
Aluseks hulgasõna
OSA, ENAMIK, ENAMUS, KOND-nimisõna või nimisõnalaadne ARVSÕNA
öeldis ainsuses: Inimkond vihkab valetajaid. Osa inimesi sööb viis korda päevas. Kaks teeb vähe ära, kolm jõuab küllalt teha. Kolm teist saab raske ülesande (ükskõik, millised kolm). Kolmandik rühmast tegeleb maalimisega.
Sõnad RÜHM, KAMP, HULK, KOOREM, KILO, LIITER jms, samuti määrsõnad PALJU, VÄHE, PISUT jms
öeldis ainsuses: Kamp noori märatses tänaval. Mul oli eile vähe loenguid.
Sõnad MITU, TOSIN, PAAR
...tingivad öeldisverbi ainsusevormi, temaatilise aluse korral võib öeldis olla ka mitmuses: Saarel lõhkes mitu miini. Paar/mitu saadikut lahkus/lahkusid ruumist.
Distributiivse hulga puhul
...puhul öeldis mitmuses ja koguhulga puhul ainsuses: Kümme sipelgat askeldavad (~askeldab) usinasti ühe raokese kallalaga nt:Ühe raokese kallal askeldab (~askeldavad) usinasti kümme sipelgat.
Põhiarvsõnal on umbkaudsust väljendav laiend
alus tingib alati öeldisverbi ainsuse, temaatilise aluse korral on võimalik ka mitmuse kasutamine: Poodi tõttas umbes kakssada inimest. Umbes sada inimest käis(~käisid) rallil
Aluseks ainsuslik KÕIK või määretletud isikutele viitav arvsõna
öeldis mitmuses: Kõik armastavad jäätist. Need kaks mängisid malet, teised kolm joonistasid.
Ainsuslik alus kaastoimijavormiga täiendatul
öeldis ainsuses: Mihkel käis oma õega poes.
Mitmuslik alus kaastoimijavormiga täiendatult
öeldis mitmuses: Meie sinuga esitame oma ideed kirjalikult, nemad Tiiduga teevad seda suuliselt. Teie hr Põlluga mingekontorisse (ka teietamisvormina).
Alus lausekujuline, kuid tähistab pealausega ühe ja sama isiku tegevust
öeldise arv on tingitud kas kõrvallause tegijate arvust, nt Kellel supp on söödud, võib/võivadmängima minna.kõrvallause öeldise vormist, nt Kes oma töö korralikult ära teevad, võivad minu soovitusega arvestada. Kuivõrd siduv kes on nimetavas reeglipäraselt ainsuslik, kasutatakse pealauses sageli üldistavat ainsust: Kes oma supi on ära söönud, võib kohe minna mängima, aga ka mitmus ei ole vale: Kes oma supi on ära söönud,võivad kohe minna mängima.
Grammatilised kategooriad
Öeldise grammatilised kategooriad on öeldisverbi grammatilised vormid, milles avalduvad situatsiooni kui tervikut hõlmavatest grammatilistest tähendustest aeg, tegumood, modaalsus, teatelaad ja kõneliik ning situatsiooni osalisi hõlmavatest tähendustest isik ja arv.Need tähendused võivad väljenduda:1) öeldisverbi morfoloogiliste vormide abil ehk verbi tunnuste kaudu2) leksikaalmorfoloogiliste ehk perifrastiliste vormide abil, s.t selliste tarindite kaudu, mis koosnevad üldise tähendusega verbist ja põhiverbi käändelisest vormist, nt saab olematuleviku väljendamisel, pidi lugema kaudsuse väljendamisel.
Aeg
väljendab tegevuse või olukorra suhet mineviku, oleviku või tulevikuga. Eesti keeles on neli aega:olevik, lihtminevik, täisminevik enneminevik.
Tegumood
näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga.
Modaalsus
väljendab kõneleja vahekorda lausesisuga ja lausesisu vahekorda tegelikkusega.
Kõneviis
võib olla otsene või kaudne.Otsese kõneviisi puhul on kõneleja ise teate allikas ja teade on mõeldud kuulajale: Mari lendab homme Egiptusesse. Kaudse kõneviisi puhul pärineb teade kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale: Mari lendavat homme Egiptusesse või pärineb teade küll kõnelejalt, kuid pole mõeldud mitte kuulajale, vaid kellelegi kolmandale: Lennaku Mari homme Egiptusesse.
Kõneliik
on kategooria, mille liikmed on jaatav kõne ja eitav kõne.Nt: Liisu sõi hommikul putru. (jaatav)Jaagup ei söönud hommikul putru. (eitav)
Isik
on seotud kõnealuse olendi või asja osalusastmega kõnesituatsioonis. Isikut väljendatakse isikuliste asesõnadega mina, sina, tema või mitmuses meie, teie, nemad, tegusõna pöördeliste vormidega.Esimene isik on kõneleja, teine isik on see, kelle poole kõneleja pöördub ja kolmas isik see, kellest on juttu.
Arv
märgib asjade ja olendite hulka: ainsust või mitmust.
Asend lauses
Iseseisvas jaatavas lauses on öeldisverb harilikult teisel kohal, teemana esineva lauseliikme järel. Kui teemaks on alus, siis tuleb öeldis selle järel nt Ema armastas lapsi terve eluaja. Kui teemaks on mingi muu lauseliige, siis vahetavad alus ja öeldis harilikult kohad, nii et verb jääb ikka teisele kohale nt Lapsi armastas ema terve eluaja. Terve eluaja armastas ema lapsi.Kõrvallausetes, eitavates lausetes ning küsi-, käsk-, soov- ja hüüdlausetes asub verb sageli kas lause lõpus või algul.
Lause alguses
Verbi paigutamisega lause algusesesse ja sellest tingitud aluse ja öeldise kohavahetusega on eesti keeles võimalik väljendada:küsimust (kas asemel): Oled sa segaseks läinud? = Kas sa oled segaseks läinud?käskua) tavalises käsklauses kõrvuti teisel kohal asuva öeldisverbiga, nt Käi sa vahepeal kodus ära = Sa käi vahepeal kodus ära.b)hoiatust või keeldu väljendavas käsklauses ainuvõimalikuna, nt Katsu sa seda teha!hüüdu (küll asemel): Oled sina alles tubli! = Küll sa oled tubli!soovi ja (soov)tingimust (kui asemel): Läheks nad ometi kord minema! = Kui nad ometi kord minema läheks! Saaksin ma autost head hinda, ostaksin korteri! = Kui ma saaksin autost head hinda, ostaksin korteri.Verb pannakse lause algusesse ka minevikutegevust edastava jutustuse lauseis, nt Sageli istun mina oma kabinetis ja kirjutan aruannet.temaatilistel põhjustel, nt Ma lahkun hommikul - Lahkun ma hommikul. Ma ei tee seda - Ei tee ma seda.
Lause lõpus
Verb võib olla lause lõpus, kui eitusele või suhtluseesmärgile osutav sõna on lause algul. Nii võib verb olla lause lõpus:eitavas lauses, mille algul on eitussõna või eituse mõjuala väljendav sõna, nt Ega ma rumal (ei) ole! Ega te koju ei lähe? Kodus ma hommikul tavaliselt kohvi ei joo.küsilauseis, nt Kuidas te hommikul nii ruttu siia jõudsite? Kas sa homme koju sõidad?hüüdlauseis, nt (Küll) ma sellele poisile veel homme näitan!Verb võib olla lause lõpus ka mõningais kõrvallauseis:kaudküsilauseis ja relatiivlauseis, nt Ma tean, miks arst seda tegema pidi. Ma nägin seda meest, kellega naine rääkis.eitava või küsiva pealausega kõrvallausetes, nt Ta ei räägi nii mitte sellepärast, et ta ise seda näinud oleks, vaid...; Kas ta räägib nii sellepärast, et ta ise seda näinud on?aja- tingimuslauseis, mis algavad sidesõnaga kui, nt Lind värises, kui ma ta pihku võtsin. Kui sa seda teed, juhtub õnnetus.Jaatava ja väitva pealause puhul sidesõnadega et, sest, kuna, ka võrdlussidesõnadega nagu, kui otsekui, justkui jt algavad kõrvallaused on alati pealause sõnajärjega. Nt Kord juhtus nõnda, et Juss ja Mari käisid kahekesi kodumail. Ma usun, et sel õhtul peeti igal pool pidu. Eile läks meil hästi, kuna meid kõiki lubati varakult koju.Infiniitse verbivormi laiendeil on tendents paigutuda infiniitvormi ette, nt Isa on linna läinud. Isa on välja läinud. Kuid midagi ebatavalist pole ka järelasendis, nt Isa on läinud linna.