OKASMETSAD
INIMTEGEVUS: Inimesed tegelevad okasmetsades ehitus- ja paberpuidu tootmisega, jahindusega, kalapüügiga, tselluloosi tootmisega, maavarade kaevandamisega, puidu varumisega ja niiskes paraskliimas ka puuviljakasvatusega. Okasmetsavöönd on hõreda asustusega, sest seal on lühikesed suved ja õhukesed väheviljakad mullad.
HELE-JA TUMETAIGA:Tumetaiga moodustavad tihedama okastikuga okaspuud: kuused, nulud ja seedermännid. Tumetaiga puuderinne on tihe ja valgusvaene ning ta on levinud soojematel ja niiskematel aladel. Külmemates ja kuivemates kohtades on aga valdavaks heletaiga, kus puude all on juba rohkem valgust.Heletaigat iseloomustavateks puuliikideks on männid ja lehised.
TEADMISED SOOME KOHTA: Soome territooriumist on metsaga kaetud 2/3. Väga arenenud metsatööstus. Kui metsamaa Soome elanike vahel ära jaotada tuleks ühe inimese kohta 4 ha.
TAIMESTIK: Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuud taluvad suhteliselt hästi suuri
temperatuurikõikumisi ehk sobivad sealsesse kliimasse.
Kuusk: Väga tihe võra. Elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aasta vanuseks. Ei suuda ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad.
ASEND: parasvöötme jahedamas osas
LOOMASTIK JA LINNUSTIK:Tüüpilised okasmetsavööndi loomad on põder, pruunkaru, ilves, orav, hunt, rebane, jänes veel võib kohata ka nirke ja kassikakku. Nirgil on seal elamiseks kohastunud lühikesed jalad ja pikk keha, mis aitab sooja hoida. Karmi talve eest kaitseb tihe kasukas
Nirk:Nirgil on seal elamiseks kohastunud lühikesed jalad ja pikk keha, mis aitab sooja hoida. Karmi talve eest kaitseb tihe kasukas. Nirk kuulub kõige vähem ohustatud liikide hulka.
Pähklimänsak: Kogub talveks seedermänni seemnete varu.Lindude poolt kasutamata jäänud panipaikades lähevad seemned idanema. Nii aitab mänsak seedermännil levida. Mänsak on enamasti paigalind, mõnikord teeb hulgurändeid.
MULLASTIK: Mulla ülaossa tekib toitainetevaene heledam kiht kuna okaspuude oksad kukuvad maha. Neid hakkavad lagundama seened. Hele kiht tekib kuna kliima on jahe ja happeline. Väheviljakal leetmullal kasvab vähe taimeliike.
KLIIMA: tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm, sademeid aastas 400mm-1000mm, niiskust ja soojust on piisavalt selleks, et puud saaksid kasvada, 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 kraadi, suved on soojad vihmased ja niisked, eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimavöödet: parasvöötme mereline, parasvöötme mandriline
Kõige külmem on kliima juunis (-28 kraadi), kõige soojem septembris (-12 kraadi). Kõige rohkem sademeid on augustis, kõige vähem jaanuaris.