RAHVATERVIS
Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.

Eesti keeles tuleneb
sõnadest "terviklik", "terve

Tervis on täielik füüsilise,
vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund
Ning mitte vaid puuete ja haiguste
puudumine (WHO 2012)

Statistiline määratlemine - inimene
on terve, kui tema tervisenäitajad
jäävad biomeditsiiniliste normide
piiresse

Funktsionaalne määratlemine -
inimene on terve, kui suudab täita
talle ühiskonnas määratud kohustusi

Meditsiiniline - inimene on terve
kui, tal pole diagnoositavat haigust
(ei arvesta heaolu ega elukvaliteeti)

Akadeemiline - tervis on bioloogilste,
psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite
koosmõju

Haigus on lääne meditsiinis
objektiivne nähtus, st olulised
on analüüside vastused, mitte
inimese (subjektiivne) enese-
tunne

Patogenees - haiguse teke
ja areng

Tervis on muutuv suurus
(Antonovski)

Organismi ressursid

Negatiivsed mõjurid
vähendavad ressursse

Positiivsed mõjurid
suurendavad ressursse

WHO kontseptsiooni järgi

Geneetilised 20-30%

Elukeskkond 20%

Eluviis 40-50%

Arstiabi ehk tervishoid 10%

TAI kontseptsiooni järgi

Kultuurilised ja poliitilised
tervisemõjurid (poliitilised otsused,
demokraatia, kultuur)

Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid
(haridus, töö, sissetulek, etnilisus,
sotsiaalne toetus jne)

Käitumuslikud tervisemõjurid (toitumine,
kehaline aktiivsus, tubaka ja alkoholi
tarbimine, seksuaalkäitumine,
liikluskäitumine jne)

Keskkondlikud tervisemõjurid (füüsiline,
bioloogiline, sotsiaalne, kultuuriline jne)

Bioloogilised tervisemõjurid (vanus, sugu,
pärilikkus, kehakaal, vererõhk jne)

Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel
Poliitilised otsused on kõige tõhusamaks tervist edendavaks tegevuseks ning tervisedendajate tegevusvaldkonnaks tervisttoetavate sotsiaalsete muutuste saavutamisel

Tarlov’i tervisemõjurite mudel
Rahvastiku tervise olukord on sõltuv peamiselt just sotsiaalsetest (haridus, töö jne) tervisemõjuritest. Pärilikkuse osa on väga väike (kuni 5%)

Geenid ja bioloogia

Tervishoid ehk meditsiiniabi

Terviskäitumine

Sotsiaalsed mõjurid

Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel

Personaalsed: geneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, toimetulekuoskused, eluviis (toitumine, liikumine, sõltuvusained jne), mis omakorda kujuneb sotsiaalsete normide poolt kultuurikeskkonnas.

Majanduslikud: töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus

Keskkondlikud: kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond

Sotsiaalsed: rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted

Kliiniline meditsiin - ravi ja taastus
Terviseteadused - ennetus ja terviseedendus

Kliiniline meditsiin:
... on suunatud indiviidide meditsiinilisele teenindamisele
Siia kuulub tavaliselt haige inimene, kes pöördub ise tervishoiutöötajate poole või suunatakse ravile.
Rahvastiku rühma uuriv meditsiin:
... on uurimisobjektiks rahvastikurühm
Siin on probleemiks rahvastikurühma tervise hindamine, k.a. need liikmed, kes ise ei otsi meditsiiniabi, kuid kelle tervisele antud uuringud kasu tooks (näiteks emakakaelavähi sõeluuring naistel).

Rahvatervisealased tegevused

Esmased ennetusstrateegiad – eesmärgiks edendada ja kaitsta tervist (tervisedendus) ja vältida haigusi (haiguste ennetamine)

Teisesed ennetusstrateegiad – eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi

Kolmandad ennetusstrateegiad –eesmärgiks töövõimetuse (vaegurluse) vältimine ja teovõime taastamine (efektiivne ja põhjalik meditsiiniline ravi, füsioteraapia, rehabilitatsioonisüsteemid)

Tervistväärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervisttoetava elukeskkonna sihipärane arendamine (Rahvatevrise seadus 1995)

Terviseedendamise vahenditeks on Rahvatervise seaduse järgi:

Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana

· Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine

· Tervistavate teenuste arendamine

· Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine

· Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine

Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsioonis toodi esmakordselt välja viis peamist tegevusvaldkonda parema tervise tagamisel rahvastiku tasandil:

1. Kujundada sellist poliitikat, mis toetaks tervist. See on iga tasandi poliitikute kohustus.

2. Luua tervistsoodustav elukeskkond.

3. Suurendada kogukonna osa tervise tagamisel.

4. Arendada isiklikke oskusi ja teadmisi.

5. Ümberorienteerida terviseteenistused: reorientatsioon preventiivsetele teenustele.