Uuem rahvalaul

r

Levis juba 18. sajandil. Populaarseks sai 19. sajandil. Peamiseks muutuste põhjusteks külaelu-olu muutumine, linnade kasv, rahvuslik ärkamine. Välised mõjud: näiteks meremeeste ja sõduritega kaasa toodud.

meloodia

ehk viis

r

Sõna "viis" on saksa keelest laenatud, mida hakati ka Eestis kasutama.

võrdväärne sõnadega

lai ulatus

r

Näiteks: "Ants oli aus saunamees"TI- TI- RI TA-I- TI TI-TI TA-A SI SISI J M L J STI- TI- RI TA-I- TI TI-TI TA-A R N N M M L SI JKirjuta rütmistatud astmenoot noodijoontele nii, et JO=f.

vaheldusrikas

r

Viisid on suuremate "hüpetega" ja rütm mitmekesisem.

laenatud

r

Igal tekstil oma viis. Neid laenati ka naaberrahvastelt ja muudeti sobilikuks.

toetub taustaharmooniale

r

ehk kooskõlale, mille aluseks on I, IV ja V astmete kolmkõlad.

seotud ühe tekstiga

r

Uuema rahvalaulu puhul on igal laulul oma meloodia ja sõnad.

esitamine

üksi ja/või koos

mehed

r

Meeste poolt lauldud laulude liigitus lähtub sisust:protestilaulud mõisa vastu;meremeeste laulud;nalja- ja pilke- ning kõrtsilaulud;jahimeeste laulud.

naised

r

Naiste poolt lauldavad laulud on enamasti seotud:külakroonikaga,armastusega.

sageli pilli saatel

r

Levinumad saatepillid olid kannel ja lõõtspill.

mitmehäälne

r

20.sajandil koorilaulu eeskujul.

seotud liikumisega

r

Näiteks lauldi Kihnus ja Setomaal ringis ja liiguti sammhaaval külgsuunas.

sõnad

r

Uued teemad: armastus, sõda, poliitika.

lõppriim

r

Värsiridade lõpetamine kõlalt sarnaste sõnadega.Näiteks: "Ants oli aus saunamees" Puupöör oli pükste ees,sassis habe rinna ees.Samblatort oli piibu sees,siiski oli kõigist ees.

puudub piirkondlik eripära

koondunud salmidesse

r

Salmid koosnevad enamasti neljast värsireast.

salmile võib järgneda refrään

r

Salmides on erinevad sõnad, refräänides sõnad korduvad.1.Ants oli aus saunamees,saun oli paksu metsa sees.Hundid, karud käisid sees,rebane istus katusel.Refr. Ai ruudi-valleraa! Ants sõitis Tallinna.Ta sõitis pingi all, sest raha polnud tal.2.Ants läks mõisa kaebama suure uhke tõllaga:  seitse siga tõlla ees, vana emis kõige ees. Refr. Ai ruudi-valleraa! Ants sõitis Tallinna.Ta sõitis pingi all, sest raha polnud tal.

kaob improviseerimine

r

Selleks, et koos laulda, peavad kõik esitajad sõnu teadma.

laulikud

r

Sõnade üles kirjutamiseks: algselt käsikirjalised, hiljem trükitud.

autor

r

Seoses tekstide üles kirjutamisega on säilinud ka mõningane teave autorite kohta.

laiem teemade ring

r

Teemadeks:poliitika, sõjad,naljad, armastus,külakroonika,...