Vaimuelu Eestis XIX sajandi esimesel poolel
Seotud Lääne-Euroopa vaimsete suundumuste ja arenguga (eelkõige Saksamaa)
Mõjutas ka eestlaste kultuuri
XIX saj. algas senise talupojakultuuri murenemine
Kasvas euroopaliku kultuuri mõju
Tartu ülikooli taasavamine
1798. a keelati Vene alamatel õppimine Lääne-Euroopa ülikoolides, et hoida ära Prantsuse revolutsiooni "mässuliikumise" kandumist Vene impeeriumi
Koos uute ülikoolide asutamisega Venemaal taastati 1802. aastal Tartu ülikool
Nagu Rootsi ajal oli ka nüüd 4 teaduskonda
Enamik üliõpilasi pärines Balti kubermangudest
Tänu rektori headele suhetele keisriga toetati ülikooli rahaliselt
Euroopas tuntud õppe- ja teaduskeskus
XIX saj. algusest teada üksikud eestlastest õpilased
Head eelduses mujal Euroopas edasiõppimiseks
Teadus- ja põllumajandusseltsid, üliõpilaskorporatsioonid, laulukoorid, klubid, heategevusorganisatsioonid, abistamiskassad
Baltisaksa arhitektuuris valitses klassitsism
Klassitsismi järgiti ka postijaamade ja kõrtsihoonete ehitamisel
Neljaastmeline ühtluskooli põhimõtted
Läänemerekubermangud koos Soomega moodustasid eraldi õpperingkonna. Keskuseks sai Tartu ülikool
Õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu
Õpetati põhiliselt matemaatikat, loodusteadusi, geograafiat
Õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist
Sellele järgnes kihelkonnakool
Lõuna-Eestis tekkisid õigeusu maarahvakoolid
Pühapäva- ja paranduskoolid ning rändõpetajad aitasid hariduse lünklikust parandada
Elementaarkooliõpetajate seminar Tartus rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks
Valgas tegutses Janis Cimze saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar
1854. a kehtestati kohustuslik koolisundus esimesena Pilistvere kihelkonnas
Ilmaliku kirjanduse võidulepääs
Esimene eestikeelne (tartumurdeline) ajaleht "Tarto maa rahwa Näddali-Leht"
Kirjasõna levitajateks kalendrid
Püsivale ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen.
Pärnus hakkas ilmuma nädalaleht "Perno Postimees"
Haridustee algas vallakoolist
Vagakirjanduse asendasid seiklusjutud ja sentimentaalne lektüür
XIX saj. teisel poolel võidulepääs
Eduard Ahrens
Koostas 1843. a uue eesti keele grammatika, mille aluseks oli põhjaeesti murre
Estofiilid ja esimesed eesti haritlased
Uurisid eesti keelt ja kultuuri
Baltisakslastest eestihuvilised
Avaldasid kunstipärasel tasemel ilukirjandust
Andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid
Asutasid mitmeid teaduslikke seltse
Eesti keele lektori ametikoht
Esimese põlve Eesti haritlased
Fr. R. Kreutzwald
Fr. R. Faehlmann
Koondas enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna
Ülikooli eesti keele lektor
Lõi Õpetatud Eesti Seltsi
Eesmärk- edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, keele ja kirjanduse ning maa tundmist
Estofiilsed suurorganisatsioonid
Eestimaa Kirjanduslik Ühing
A.H Neusi Eesti rahvalaulude antoloogia (1850-1852)
Rahvuseepos "Kalevipoeg" (1857-1861)- rahvaväljaanne ilmus 1863.a
Põhituumiku kujunevast rahvuslikust intelligentsist moodustasid rahvakoolide õpetajad
Kiriklikud olud ja usuliikumised
Ühiskonna vaimuelu oluline kujundaja
1832. a võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus
Luterlik kirik kaotas oma priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal.
Ametlikuks riigiusuks jäi kreeka-katoliku õigeusk
Sai üheks usulahuks, kuid polnud enam riigiusk
Vahend piirialade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks.
Loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid
Ei saanud valitsevaks Eesti alal
Vennaskoguduste liikumine
Leidis talurahvas laialdase toetuspinna
Populaarsus tõusis, kuid sajandu lõpupoole hakkas järk-järgult vaibuma
Hakkas levima Järvamaa idaosas ja Harjumaal 1850-ndatel aastatel
Juhan Leinberg oli rajaja
Jõukas taluperemees, kaupmees ja majaomanik
Mõjuka sõna ja julge esinemisega
Tugines Vanale Testamendile
Sihiks oli päästa rahvas raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu
1860-ndatel aastatel liitus väljarändamisliikumisega
Vaimuelu edenemine lõi soodsad eeldused ühiskonna põhjalikuks ümberkorralduseks
Baltisaksa kultuurielu keskendus suures osas Tartu Ülikooli ümber
Teadusmaailmas tunnustatud inimesed, kes tegutsesid ülikoolis
Füüsik Moritz Hermann Jacobi
Embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer
Professorite Instituut (1828-1839)
Lõpetas üle 20 teadlase, kes asusid Vene impeeriumi kõrgkoolidesse tööle
Õpetajaks oli Dresdeni kunstnik Karl August Senff
Graafik ja vaselõigete tegija
Johann Voldemar Jannsen
Klassitsistlikus stiilis mõisahoone
