Limused

Mai multe ca aceasta

MULD

după Rasmus Kallas

mis on liim? Roland Bõkov

după Roland Bõkov

Limused

Karbid

jala abil kaevub karp põhja ning liigub aeglaselt. Sellega ta kombib

kojapoolmete vahelt ulatub välja 2 torukest, ühekaudu pääseb vesi mantliõõnde, teise kaudu välja

mantli hõlmade vahel õõnsuses on siseelundid

side hoiab kojapoolmeid koos

koda koosneb kahest poolmest ja kaitseb looma

toituvad pisiloomadest, vetikatest ja orgaanilise aine osakestest, mis kandub veega

lahksoolised

elavad soolases kui ka magevees mingile põhjale kinnitunult või põhja kaevunult

Teod

Ehitus

liiguvad talla lihaseid kokku tõmmates ja lõdvestades

kraabib toitu suus asuva hõõreliga (hammastest koosnev riivitaoline suuõõnes)

maitseb ja kombib lühikeste kombitsatega

eristavad valgust pikkade kombitsate lõpus olevate silmadega

üks jalg, millel paiknevad limanäärmed

koda kaitseb tigu röövloomade ja kuivamise eest

spiraalselt keerdunud koda, mille sees paiknevad siseeelundid

taimetoidulised, kuid on ka loom- ja segatoidulisi

pigem öiseeluviisiga

eelistavad niisket keskkonda

elavad merepõhjas, magevees ja maismaal (metsakõdus, -mullas, aias, põllul jm

*kõige laiemalt levinud limuste rühm

Viinamäetigu

hästi arenenud haistmismeel

silmad eristavad valguse intensiivsust ning asju 1 cm kaugusel

Koda on valkjashall kuni kollakaspruun

Eestis levinud saartel

kõige suurema kojaga tigu Euroopas

levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas, Ees-Aasias ja Põhja-Aafrikas

Ebapärlikarp

Seni suurim leitud pärl on 24cm pikk ja 14 cm lai, leitud Filipiinide lähedalt

Pärl tekib, kui pärlmutterkihi ja mantli vahele satub mõni võõrkeha ning mantel hakkab selle ümber ehitama pärlmutterkihte

levinud Põhjamaades, Šotimaal ja vähestes Lääne-Euroopa jõgedes

Tähtsus

karbid veekogude puhastajad

taimekahjurid

teo lima kasutatakse parfümeeriatööstuses

karpe müüakse suveniiridena ning valmistatakse ehteid

toiduks inimesele, kui ka teistele loomadele

Harilik seepia

vaenlase vastu eritab seepia tindinäärmest tinti

tavaline Vahemeres

värvus poolläbipaistvast valgest kuni piimjasvalgeni

päeval muudab värvi, et keskkonnaga ühte sulanduda

toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest

ööloom

kaitseb ennast vaenlaste eest tindinäärme nõrega

Peajalgsed

suured silmad, mis sarnanevad inimese omadega

haaravad toitu kombitsatega

tükeldavad toitu nokataoliste lõugadega, peenestavad aga hõõreliga

liiguvad vett mantliõõnde tõmmates ja see järel lihaseid järsult kokku surudes, mille tagajärjel veejuga kiiresti läbi erilise toru

röövloomad (söövad kalu, väke ja teisi lumeid)

võimelised värvi muutma

kõige keerukama närvisüsteemiga

kõige arenenumad limused

kaheksajalgsed, kalmaarid, seepiad