7-9 aastaste seksuaalsus
Keha
Lapsed õpivad, et nende keha ja kaaslaste kehad ja iseloomuomadused on ainulaadsed ning inimesed on erinevad, kuid kõik on väärtuslikud. Kujundavad positiivset minapilti ja kehapilti
Vanemad, lasteaed ja kool
käsikäes
Nagu antud brošüüris on kirjeldatud, siis
lisaks lasteaiale ja koolile toetavad lapse
seksuaalset arengut sünnist saadik ka
vanemad. Lapsevanemana usaldab laps sind
kõige rohkem ning samuti oled sa tema
suurim eeskuju. Hea on olla kursis, mida
lapsele lasteaias ja koolis suhete ja
seksuaalsuse kohta õpetatakse – siis saate
neist teemadest kodus koos rohkem rääkida.
Nii emad kui isad toetavas rollis
Lastele seksuaalhariduse andmisel on isade
roll sama tähtis kui emade oma. Mõlema
vaatenurk on oluline. Isad saavad oma
tütardele rääkida muuhulgas kõike poiste
kohta. Isad saavad seletada poegadele, kuidas
mehe keha töötab. Samuti saavad emad oma
poegadele tüdrukute kohta rääkida ja seletada
oma tütardele, kuidas naise keha töötab.Lastele seksuaalsusest
rääkimine ei pane neid varem
seksuaalvahekorda astuma
Uuringud näitavad, et lapsed, kellega on antud
teemadest põhjalikult ja eakohaselt räägitud,
tunnevad vähem huvi seksi vastu. Ning kui nad
otsustavad kunagi seksuaalvahekorda astuda,
teevad nad seda suurema tõenäosusega
ohutumalt (kasutades rasestumisvastaseid
vahendeid ja kondoome). Lapsed, kes teavad
seksi kohta vähe, kipuvad uudishimust
ajendatuna rohkem katsetama.
Lapseea seksuaalsuse juurde ei
kuulu täiskasvanulik kirg ja iha
Imiku- ja väikelapseeas avastavad lapsed enda
keha ja tundeid ning uurivad, kust lapsed
tulevad. Eelkooliealised võivad juba armuda, st
keegi hakkab väga meeldima. Hiljem
hakatakse üksteisega nendel teemadel üha
enam rääkima. Teismeliseeas hakatakse
seksuaalsusest mõtlema ja tundma järk-järgult
juba täiskasvanulikumal moel. Lapsevanemana
on sul oluline roll aidata kaasa oma lapse
eakohasele arengule.
Fantaasia armastusest, armunud olemisest
Lapsed fantaseerivad palju, kasutades seda, mida nad enda ümber näevad (pere, kool, teler jne).
Fantaasia ja reaalsus segunevad sageli.
Häbi
Tekib ebamugavustunne olles teiste ees alasti
Moodustuvad poiste ja tüdrukute rühmad
Kumbki pool uurib teist. Poisid arvavad sageli, et
tüdrukud on „rumalad“ ja „plikalikud“, samas kui tüdrukud kipuvad arvama, et poisid on „liiga
riiakad“ ja püüavad „karmid“ välja näha. Rühmades (klassis, sõprade seas) on nende jaoks sageli
oluline näidata, kui täiskasvanud, tugevad ja targad nad on. Lapsed püüavad üksteisest paremad
olla. Nad tahavad näidata, et teavad midagi vanemate laste ja täiskasvanute maailmast. Üks viis
seda teha on näidata, kui palju nad teavad sugudest (ja seksist) ning kasutada seksuaalsusega
seotud sõnu. Lapsed mõtlevad välja seksuaalsete sõnadega salmikesi ja räägivad üksteisele
seksuaalseid nalju ja anekdoote. Sageli ei mõista nad, mida ütlevad.
Tunded
Enamasti seotud armumisegaKuueaastaselt on lapsed ikka veel väga uudishimulikud, kuid hakkavad märkama, et täiskasvanud ei
ole nende küsimustele enam nii vastuvõtlikud kui nad seda väidavad. Et rohkem teada saada, pöörduvad
nad oma kaaslaste poole. Algkoolieas muutuvad lapsed introvertsemaks ja rõhutatult kombekamaks. Seksuaalsus on tagaplaanil ja nende moraalne areng soodustab kasvavat häbitunnet oma seksuaalsuse
suhtes. Sellel etapil toimuvad seksuaalset mängud. Seda on leitud kolmandikul kaheksa-aastastel poistel ja
see protsent kasvab koos vanusega. Üldiselt on seksuaalne aktiivsus tüdrukute hulgas madalam, kuid ka
nende seksuaalne huvi kasvab sedamööda, kuidas nad vanemaks saavad. Lastele (alates viiendast eluaastast
ja eriti seitsme-kaheksa aastaselt) meeldib oma suguelundeid näidata ja nad tahavad ka teiste laste omi
vaadata. Nende peamiseks motivatsiooniks on uudishimu ja soov teadmisi saada. Laste seksuaalsus on palju
mitmekesisem kui keskmisel täiskasvanul. Seda võib lugeda üheks aspektiks sensuaalsuse arengus, mis
omakorda on osa psühholoogilisest, sotsiaalsest ja bioloogilisest arengust.