Eesti vabariigi valitsemine

Vabariigi presidendi ametikohustused

Kõned

Sisevisiidid

Välisvisiidid

Otsused

Käskkirjad

Teenetemärgid

Valimise korraldaja

Vabariigi Presidendi valimise korraldab Vabariigi Valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon).

Eesti vabariigi presidendid https://docs.google.com/document/d/1-ySI-FSgdGAjrIdG9GnvXsbhiDHmb3YIwjNSY6cmSCE/edit?usp=sharing

Vabariigi presidendi ametisse astumine

Korraliselt valitud uus Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega esimesel Riigikogu istungil, mis järgneb Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemise päevale.

Erakorraliselt valitud uus Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega esimesel Riigikogu istungil, mis järgneb Vabariigi Presidendi valimise päevale.

Valimissüsteemi alused

Vabariigi Presidendi valib Riigikogu. Kui Vabariigi President jääb Riigikogus valimata, valib presidendi valimiskogu.

Riigikogu või valimiskogu liikmel on igas hääletusvoorus üks hääl.

Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel.

Presidendi kandidaat

Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana.

Vabariigi Presidendi kandidaadiks ei või üles seada isikut, kes on Vabariigi President teist ametiaega järjest.

Vabariigi Presidendi kandidaadiks ei või üles seada kaadrikaitseväelast.

Linnapea

Isik, kelle valdusesse linnavara on tema töö- või teenistusülesannete täitmiseks antud, vastutab linnavara kasutamisel selle heaperemeheliku, eesmärgipärase, otstarbeka ja säästliku kasutamise eest.

Tartu linnapea on praegu Urmas Klaas

Töökohustused

linnavalitsuse juhtimine
linna arenguperspektiividega seotud küsimuste koordineerimine
linna esindamine

sisekontrolli korraldamine

linnavalitsuse personaliküsimused

linna välissuhted

mainekujundus

suhte- ja teabekorraldus

Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus) on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan. Vabariigi Valitsuse seaduse järgi tegutseb valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu.

Koosseis

Valitsus on kollegiaalne organ, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Kaja Kallase juhitavas valitsuses on lisaks peaministrile 14 ministrit.

Praegune Eesti peaminister on Kaja Kallas

Tööülesanded

Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel.
Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu.

Riigikogu on Eesti Vabariigi parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.

Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Valimisiga algab 18. eluaastast ja kandideerida saab alates 21. eluaastast.

Töökorraldus

Riigikogu tööperioodi nimetatakse istungjärguks ja aastas on kaks korralist istungjärku. Riigikogu töö toimub täiskogu istungitel, komisjonides ja fraktsioonides. Riigikogu istungid on avalikud ja neid saab jälgida istungisaali rõdult.

Ülesanded

Riigikogu kolm tähtsamat ülesannet on vastu võtta seadusi ja otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ning arendada välissuhtlust.

Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor.

Ülesehitus

Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust.

Tööülesanded

Kohtu ülesanne on kaitsta kodanike, nende ühenduste, ettevõtete, kohaliku omavalitsuse organite ja riigiasutuste õigusi ning seaduslikke huve vastavuses Eesti Vabariigi seadustega.

Kohtuvõim Eesti vabariigis

Eesti Vabariigis mõistab õigust kohus, olles ainus kohtuvõimu kandja.

Seadusega võib moodustada spetsialiseeritud kohtuid.

Erakorraliste kohtute moodustamine ei ole lubatud.

Õigust mõistavad esimeses astmes maa-, linna- ning halduskohtud, teises astmes ringkonnakohtud ja kõrgeimas astmes Eesti Vabariigi Riigikohus.