“globaliseerumine”

Rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu

kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv

ikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja OPEC tekkeni

rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja Maailmapank) asutamine

hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses

üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid

rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus

riikidevaheline koostöö tihenemine

kapitalipaigutuse efektiivsuse tõus

vaba liikumine võimaldab tööjõu efektiivsemat kasutamist

keeleliste ja kultuuriliste kontaktide laienemine

kvaliteedi paranemine

arenguriikide elatustaseme ja osutusvõime tõus

Kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus

kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu amerikaniseerumine ja läänestumine

kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism

maailmamuusika levik

rahvustoitude (pitsa, sushi) ülemaailmne levik

globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, telefonid

võistlusspordi alade üleilmne levik

kliimamuutus

õhusaaste ja veereostus

kapitalivoolud jagunevad ebaühtlaselt

kontrollimatu immigratsioon

odav tööjõu mõju palkadele

lõuna-riikide ebavõrdne olukord kasumi jaotamises

valitsused ei kontrolli enam kauba- ja rahavoogude liikumist

sekkumine riikide siseasjadesse