ERITAMINE

NOOREM KOOLIIGA (7-10 a.)

Lisandub sotsiokultuuriliste ja keskkondlike tegurite mõju.

Arenevad välja hoiakud mitte ainult toimingu enda, vaid ka toimingu produktide suhtes - toidujääkide ehk rooja eritamist peetakse ebameeldivaks, privaatseks, vahel isegi häbistavaks toiminguks.

Tagasihoidlikkuse ja privaatsuse mõistete areng on samuti tähtis ning võimaldab indiviidil kohaneda domineerivate sotsiaalsete normidega ja neid hinnata.

Väga sageli mõjutavad indiviidi sõnavalikut (nt. eritamiskohal on mitmeid nimetusi, nt. "tualett", "WC", "käimla" jt.) perekondlikud traditsioonid.

Eritamise elamistoiming hõlmab palju rohkem, kui urineerimise ja defekatsiooni füüsilise akti. Laps on suuteline WC'sse jõudma, ta peab hakkama saama riietusega, istuma WC-potile ja sealt püsti tõusma.

Oskavad sooritada eritamisjärgsed hügieenitoimingud, millede hulka kuuluvad paberi kasutamine ja kätepesemine.

EELKOOLILAPS (4-6 a.)

Lisanduvad eritamisega seotud sotsiaalsed oskused.

Suutlikkus käia tualetis, sooritada eritamisjärgset tualetti, pesta käsi.

Reeglina juba puudub vajadus öösel WC-d kasutama.

Kui lapsed on aegamööda saavutanud kontrolli nende kahe toimingu üle, võivad nad ise otsustada, kus ja millal eritada.

Suureks eeskujuks eritamise elamistoimingu kultuuri väljakujunemises on lapse vanemad.

Tualeti kasutamise oskuste omandamine treenimise abil.

VÄIKE LAPS (1-3 a.)

Lisanduvad psühholoogilised tegurid - eritamisega seotud rohkete oskuste omandamiseks on vajalik intellektuaalsuse minimaalne tase.

Lapsepõlve oluline verstapost on tahtliku kontrolli saavutamine eritamise üle.

Kuigi potilkäimise harjutamine aitab lapsel õppida ära tundma eritamisvajaduse märguandeid, ei kiirenda see tahtlikku kontrolli saavutamist eritamise üle, kuna viimane nõuab närvisüsteemi, lihasluukondliku süsteemi ning õppimisvõime vajalikes osades teatud küpsuse saavutamist.

See, millal alustada lapsele potilkäimise õpetamist, oleneb osaliselt lapse vanusest ja osaliselt lapse individuaalsest valmisolekust selleks toiminguks.

Üks esimesi potilkäimiseks valmisoleku tunnuseid on täis põiest teadlikuks saamine.

Hakkab laps emale ütlema, et ta tahab potile, siis juba on võimalik mähkmetest loobuda ja hakata potti kasutama kogu päeva vältel.

Kontroll rooja eritamise üle saavutatakse varem, kui kontroll uriini eritamise üle.

Lapsed võivad aga teha püksi selleks, et endale tähelepanu tõmmata.

KESKMINE JA VANEM KOOLIIGA (11-15 a.; 16-18 a.)

Tavalise vee- ja toidurežiimi juures tekib tavaliselt ööpäevas 1,2...1,5 liitrit uriini.

Emanus lapsi saab eritamise elamistoiminguga hakkama erinevates olukordades, nt. reisimisel, kui tualettruumid ja nende kasutus võivad erineda indiviidile harjumuspärastest mallidest.

Tualeti kasutamise oskuse täielik omandamine ning käte pesemise õige tehnika enda jaoks teadvustamine.

Hoiakud eritamise suhtes (psühholoogiline aspekt).

Eritamise elamistoiming on tihedalt seotud sama mitmepalgelise füüsilise aktiivsuse ilmutamise elamistoiminguga.

VASTSÜNDINU (0-1 k.)

Eritamine on ülimalt oluline. Selle all mõistetakse ainevahetuse käigus tekkivate jääkide eemaldamist organismist.

Eritab jääkaineid (mekoonium e. esmasroe) soolestikust peatselt pärast sündimist. See on kleepjas rohekasmust ollus, mis on akumuleerunud soolestikku umbes 5 kuu jooksul inimese sünnieelses arengus.

Esmasroe koosneb limast, endoteelirakkudest, vesikestavedelikust, sapipigmentidest ja rasvadest.

Esmasroe eritatakse esimese elupäeva jooksul mitmel roojamiskorral.

Seejärel tekib pruunikasroheline iste ja mõne päeva pärast muutub vastsündinu roe kollaseks.

Eritab jääkaineid (uriini) kusepõiest peatselt pärast sündimist.

Eritamine toimub reflektoorselt (tahtele allumatult), reageeringuga täis põie ja soolestiku pingutusärritusele.

Hiljem hakatakse põie ja soolestiku tühjendamist tahtlikut kontrollima.

IMIK (1-12 k.)

Eritamise elamistoimingut mõjutavad eelkõige bioloogilised ehk organismi talitlusest tulenevad tegurid.

Uriini eritamise põhieesmärk on vabanemine organismile mittevajalikust vedelikust ja lahustunud keemilistest ainetest, mida organismi rakud pole suutnud koheselt omastada, tagades seeläbi organismile vajaliku veehulga, elektrolüütide tasakaalu ja ka üldise happe/leelise põhitasakaalu.

Rooja eritamise põhieesmärk on vabastada organism mitteseeduvast tselluloosist ja imendumata jäänud toidust, kuid roe sisaldab ka soolte endoteelirakke, siseelundite sekreete ja baktereid.

Kusepõie vabastamine toimub väga tihti - umbes 20 korda ööpäevas.

Rinnapiima saava imiku iste on pehmem ja erekollasem kui pudelitoidul oleval imikul.

Pudelitoidul oleval imikul on iste kahvatum, vormikam ja kergelt haisev.

Imiku eritamise elamistoimingu tagajärgede likvideerimiseks kasutatakse vastava suurusega mähkmeid.