Õendus
Inimene (ka pere- ja kogukond)
Inimest vaadeldakse kui tervikut.
Inimese olemuse defineerimisest sõltub ka õdede teooria ja praktika
Biomeetriline perspektiiv
Fookuseks on inimese keha mitte inimene kui tervik.
Vaim ja keha on täiesti eraldi ja eristatavad( Capra 1982).
Keha on ainult probleemide väljendus inimese energiaväljas (Schroeder 1991, Smith, 1991).
Keha on tähtis osa inimesest kui tervikust ja selle vältimine paneb ohtu patsiendi tervikliku hoole( Schroeder 1991).
Õde peab arvesse võtma inimese kõiki aspekte, nii kehalisi kui vaimseid, kuigi õelise abi rõhk võib sõltuda olukorrast. Õde peab samuti organiseerima isikuandmeid ja isiku keskkonnalist tausta.
Keskkond
Inimese vahetu ümbrus või olukord ja inimse võime sinna kohanduda ilma sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku jõu seletuseta.
Ühiskonda mõistetakse jäiga, staatilise ja loomulikuna
Ühiskonda mõistetakse muutliku ja ehitatuna
Kohanemine on ainus lahendus
Inimene on keskkonna mõistest lahutamatu.
Õde peaks tegelema tervisedendamisega keskkonnas ja oma klendi eluviiside ja individuaalsete harjumuste parandamiseks tervise edendamiseks.
Tervis
Haigus
Õe ülesanne on tervise saavutamine ja säilitamine. Samuti tervise väärtustamine igal tasandil ja selle edendamine keskkonnas.
Elu kvaliteet
Sama mitmesugune ja ebaselge kui tervise kontseptsioon
Tervis peegeldab inimest kui tervikut
Tervis on inimese normatiivne olek, oletades, et see on mõõde inimese elust ( Fawcett 1995).
Tervis on inimese kui terviku protsess ja on eneseületamise või teadvuse laiendamise sünonüüm ( Parse 1992, Newman 1994).
Ühtsus ja harmoonia vaimus, kehas ja hinges ( Watson).
Tervis on hea enesetunne ja oma iga jõu kasutamine( Nightingale).
Õendustegevus
Kõik ametiga kaasnevad tööülesanded
Käskude täitmine
Pidev endatäiendus
Hoolimine nii enda kui teiste tervisest( kui palju ja mis tasandil on määratlemata).
Kogukonna arendamine ja tervise edendamine.
Suunata ja täpsustada kõikide otsuseid tervise perspektiivist.