Pereõe roll ja ülesanded esmatasandi tervishoius

Meeskond, mis toimib üksteise mõistmisel ja kokkulepetel

Pereõe tööd korraldab ja juhendab perearst.

Vastuvõturuumid

Töövahendid

Patsientide registreerimise kord

Kord aastas toimuvad arenguvestlused

Pereõe omadused heaks meeskonnatööks

Empaatilisus

Vastutustundlikkus

Koostöövalminud

Ämmaemanduabi

Hooldusravi

Eriarstiabi

Koolitervishoid

Subtopic

Mõiste ja olemus

Tervisedendus on laiaulatuslik sotsiaalne ja poliitiline protsess, mis hõlmab üksikisiku oskused ja suutlikkuse, suunates need tegevusele, mis soodustab sotsiaalsete, keskkonna ja majanduslike tingimuste muutmist, mis omakorda leevendaksid nende võimalikust koosmõjust tekkivat negatiivset toimet rahva tervisele.

Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist (WHO definitsioon).

Tervise edendamine on inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine (EV Rahvatervise seadus).

Tervise edendamise üks aluseid on muuta keskkond selliseks, et tervislikud valikud oleks lihtsasti kättesaadavad. Seega on tervisedendus ulatuslik sotsiaalne ja poliitiline protsess. (allikas: https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/uldpohimotted/tervisedenduse-uldpohimotted)

Tervisedendusse kuuluvad erinevad valdkonnad, mis on omavahel tihedalt seotud. Nt terviseharitus, tervisekasvatus, tervisekaitse, tervise väärtustamine ja tugevdamine, tervist toetava keskkonna loomine, tervishoiupoliitika, uurimused ja statistika.

Tervise determinandid on rida isiklikke, sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonna tegureid, mis määravad üksikisiku ja elanikkonna terviseseisundi.

Transteoreetiline mudel

Mudeli abil on võimalik edukamalt läbi viia patsiendi nõustamisprotsessi ja teostada sekkumistegevust (interventsiooniprotsessi).

Mudelil on 5 põhilist muutuste staadiumit, mida iseloomustavad erinevad patsiendipoolsed faktorid ja igal staadiumil on oma temaatika, mida nõustamistöös käsitleda.

I Plaanide-eelne staadium

II Plaanide pidamise staadium

III Ettevalmistumise staadium

IV Ettevõtmise staadium

V Muutuste säilitamise staadium

* Tagasipöördumise staadium

Edukas interventsiooniprotsess

Sekkumistegevust senisesse eluviisi mõjutab patsiendi vanus, sugu, pereanamnees, riskitegurid ja kaasuvad haigused.

Interventsioon on oluline kolmes staadiumis:

1) ettevalmistumise staadiumis tuleb näiteks soovitada jälgida oma senist käitumist ja pidada päevikut, selgitada välja patsiendi motivatsioon, koos püstitada lühi- ja pikaajalised eesmärgid ja kuidas need saavutada, kaasata tegevusse patsiendi lähedased jmt;

Nõustatava motivatsioon on eluviisi muutmisel olulise tähtsusega ja mõjutab nõustatava-nõustaja vahelist suhet. Seetõttu peaks õde oskama läbi viia motiveerivat intervjuud/ vestlust.

2) aktiivse tegevuse staadiumi käigus tuleb näiteks tunnustada patsiendi iseseisvat tööd ja tulemuslikkust, õpetada teda praktiliselt tegutsema konkreetse probleemi lahendamisel, varustada nõustatav kirjaliku abimaterjaliga, püüda luua toetav võrgustik, osaleda oskuste ja võimaluste piires patsiendi probleemide lahendamisel jne;

3) toetava staadiumi käigus tuleb näiteks hinnata, millistest riskiteguritest loobumine on õnnestunud, anda ka patsiendile ja tema pereliikmetele tagasiside tehtud tööst, selgitada muutumiseprotsessis võimalike kõrvalekallete ulatus ja põhjused, tunnustada ja sisendada usku edaspidiseks tegevuseks, võimaldada ja soovitada jätkuvalt psühholoogilist tuge jmt.

Tervisedendus erinevates vanusegruppides

LAPSED

Laste tervise edendamine on laste tervise väärtustamine ja positiivse tervise suurendamine.

Laste tervise edendamine on planeeritud ja teadlik sekkumine, mille kaudu on võimalik parendada laste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist, ennetada haigestumist, puuete kujunemist ja enneaegset surma.

Kuni 18-aastaste laste tervisekontrolli juhend reguleerib erinevas eas lastele vajalikke profülaktilisi protseduure ja nende sagedust.

Laste tervise edendamine ja haiguste ennetamine peab toimuma kõikides lapse ja noorukiea perioodides. Iga perioodi füüsilised, intellektuaalsed ja sotsiaalsed vajadused nõuavad
tundmaõppimist ning arvestamist.

Ennetava jälgimise eesmärk on lapsevanemaid nõustada haiguste ja õnnetuste ärahoidmiseks ning avastada laste arengu- ja tervisehäireid võimalikult varajases staadiumis.

Laste profülaktilise jälgimise juhendis on laste ennetavad läbivaatused ja vaktsineerimiskorrad omavahel ühildatud, et lihtsustada peredele lapsega perearsti juures käimist ning vähendada perearstide, pereõdede ja pediaatrite dubleerivaid tegevusi.

Lapse tervise jälgimise juhend: https://ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/130/lapse-tervise-jalgimise-juhend#6a980288

Pereõe ülesandeks on eelkõige lapsevanemate õpetamine ja praktiliste nõuannete andmine lapse hooldamise, toitmise, elurežiimi ja arendamise, õnnetuste ja mürgistuste vältimise osas.

Lapse sünni kohta annab perearstipraksisele info lapse ema või isa. Soovitav on teavitada perearstipraksist võimalikult ruttu peale sündi, et saaks varakult planeerida esmast pereõe koduvisiiti vastsündinule.

Pereõe koduvisiidi eesmärgid on hinnata: lapsevanemate valmidust ja toimetulekut vastsündinuga; võimalikud riskitegurid lapse arengukeskkonnas ennetamaks võimalikke ohte lapse tervisele; vastsündinu tervislikku seisundit.

Seoses kõrge laste traumatismiga Eestis on vajalik eraldi nõustamine õnnetuste vältimiseks: lämbumisoht, kukkumisoht, ülekuumenemisoht, põletused jne.

Koolitervishoiu eesmärk on võimaldada õpilastel omandada tervist edendavat eluviisi ning oskusi saavutada kehaline, vaimne ja sotsiaalne heaolu, toetada õpilaste arengut koostöös lastevanemate, koolipersonali ja koolitervise meeskonnaga.

Koolilaste profülaktilised läbivaatused toimuvad koolides ning neid viib läbi kooliõde.

Koolitervishoiuga seotud materjalid: https://www.haigekassa.ee/partnerile/raviasutusele/haiguste-ennetus/koolitervishoid

TÄISKASVANUD

Määratleda ja välja selgitada riskirühmad, mille kaudu saame mõjutada riskirühma kuuluvate inimeste tervisekäitumist.

Koostöös perearstiga on vajalik regulaarselt (mitte vähem kui kaks korda aastas) teha nimistu analüüsi.

Analüüsi käigus selgitatakse välja konkreetsed nimistu patsiendid, keda on vajalik kas soo, vanuse, kõrgenenud riskiteguri või haiguse tõttu aktiivselt vastuvõtule kutsuda.

Pereõe roll sõeluuringute läbiviimisel

Pereõde saab naisi täiendavalt teavitada uuringul osalemise vajalikkusest, samuti kontrollida kutse saatmise sihtkohta.

Pereõde õpetab patsientidele rindade enesekontrolli.

Pereõde tuletab meelde, et naised peavad käima korrapäraselt günekoloogilises kontrollis, kus võetakse emakakaelalt analüüs rakkude muutuste kohta testimiseks 2-3aastase intervalliga.

Veresoonkonnahaiguste riskitegurite välja selgitamiseks saab kasutada Score tabelit, mis arvestab järgmisi riskifaktoreid: sugu, vanus, suitsetamisharjumus, süstoolne vererõhk ja üldkolesterool.

Riskirühmad, kellele peab pereõde tähelepanu pöörama ja igakülgselt nõustama:

Ülekaalulisus

Liigse kehakaalu reguleerimisel on oluline teada inimese päevast energiakulu, mis moodustub põhiainevahetuse suurusest (50-70%) ja täiendavast energiakulust igapäevatoimingute tarvis.

Jälgida, et patsient peaks toitumispäevikut, kuhu ta märgib päeva jooksul tarbitud toidukogused toidukordade lõikes.

Düslipideemia

Düslipideemia on iseseisev riskitegur arteriaalse hüpertensiooni ja suitsetamise kõrval kardiovaskulaarhaiguste tekkes.

Düslipideemia esinemisel peab pereõde nõustama patsienti tervislikult toituma ja andma soovitused kehalise aktiivsuse suurendamiseks.

Vähese kehalise aktiivsusega inimesed

Aeroobsed harjutused, mis põhjustavad pulsi kiirenemist ja hingamise sagenemist, parandavad südame-veresoonkonna töövõimet: vererõhk normaliseerub, suureneb HDLkolesterooli
tase verelipiidide spektris ja väheneb liigne kehakaal.

Oluline on jälgida, et patsient täidab kehalise aktiivsuse kohta jälgimislehe, kuhu märgib kehalise aktiivsuse sageduse, intensiivsuse, aja ja harjutuste liigi ning enesetunde.

Oluline on tähelepanu pöörata probleemidele
tervislikus seisundis aeroobse tegevuse ajal või hiljem.

Pulsisageduse mõõtmine kehalise aktiivsuse intensiivsuse hindamisel on oluline tegur treeningkoormuse arvestamisel.

Aktiivsed ja passiivsed suitsetajad

Pereõe ülesandeks on teavitada nii suitsetajat kui ka passiivset suitsetajat tubaka kahjulikust mõjust tervisele, andes praktilisi soovitusi suitsetamisest loobumiseks ja tubakavaba elukeskkonna tagamiseks.

Pereõde on isik, kes julgustab ja toetab nii suitsetamisest
loobujat kui ka tema pereliikmeid.

Vajadusel on võimalik patsienti suunata suitsetamisest loobumise kabinetti.

Alkoholi liigtarbijad

Alkoholil on inimese tervist kahjustav otsene toime ja kaudne toime, kuivõrd alkoholijoobega kaasnev riskikäitumine põhjustab tõsiseid negatiivseid toimeid nii sotsiaal- kui majandusvaldkondades, selliseid nagu antisotsiaalne ja vägivaldne käitumine, perevägivald, tänavakuritegevuse tõus, majanduskasvu aeglustumine, sellega seotud suuremad kulud tervishoiule ja sotsiaalvaldkonnale.

Mõnuainete kasutajad

Mõnuainete tarbimine põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja emotsionaalsetes talitlustes.

Tähtis on tunda ära sõltuvussündroom ning käituda igas olukorras professionaalselt ning asjalikult.

Ülemäärane stress. Vägivald

Stressi mõju on otsene (mure) või kaudne (murega kaasneb pinge, ärevus), mis püsides avalduvad psüühiliste ja kehaliste häiretena nagu vererõhu tõus, unehäired, söögiisu tõus/ langus, keskendumisraskused jne.

Tuleb osata tähele panna ja hinnata võimalikku vägivalda peres. www.naistetugi.ee

EAKAD

Kinnitust on leidnud, et ennetav tegevus eakate puhul on vähemalt sama efektiivne kui noorematel – toitumise, kehalise aktiivsuse ja riskide vältimise nõustamine, gripi-, pneumokoki- ja teetanuse-/difteeriavastane immuniseerimine ning sotsiaalse osaluse tagamine on osutunud kõige tulemuslikumaks eakate tervisenäitajate parendamisel.

Preventiivne geriaatria - eesmärk on säilitada ka vanemas eas sotsiaalne roll ja tegutsemisvõime. Põhjalikku tähelepanu vajab aktiivsuse langus, eriti selle algstaadiumis ja üle 80-aastased, kes on just haiglaravilt koju kirjutatud või elukaaslase kaotanud.

Sekundaarne profülaktika ehk haiguste varajane avastamine peaks eakatel hõlmama eelkõige järgmisi probleeme: nägemise halvenemine, kuulmise halvenemine, dementsus, depressioon, pahaloomulised kasvajad, hüpertensioon, luu- ja liigeshaigused.

Valikkontrolli sisu peaks sisaldama: toimetulek igapaevase eluga, nt toiduvalmistamine ja –hankimine, orienteerumine
rahas, telefoni kasutamine jne; sotsiaalsed kontaktid ja tugi; dementsuse test; depressiooni-ilmingud; kuulmis- ja nägemisteravuse kontroll; inkontinentsi probleemid; ravimite tarvitamise kontroll; kodune olukord: elutingimused, liikumistakistused, vajadus abivahendite järele, hooldajad; immuniseerimine; Füüsikaline uuring: kõhu- ja rindade palpatsioon, vererõhu mõõtmine jne.

Inimesel on õigus saada oma tervisliku seisundi kohta käivat informatsiooni. Adekvaatne informatsioon ja toetav suhtumine aitab inimesel ennast mobiliseerida toime tulemiseks
terviseprobleemidega.

Enesearendamise eesmärgiks on olla teadlik erialalistest muutustest ning võtta kasutusele tõhusamaid õendusabi meetodeid.

Pereõde peab igal aastal osalema vähemalt 60 tunni ulatuses erialalistel koolitustel, konverentsidel vmt.

Õed peaksid haarama initsiatiivi ja ise juhtima oma õpinguid läbi erinevate õpimeetodite, nt erialase kirjanduse lugemine, mitteametlikud arutelud, iseseisvad õpingud jne.

Koolitus on lahutamatu osa pereõe tööst, millel osalemist peavad tööandjad ehk perearstid ka võimaldama.

Koolitusvajaduse väljaselgitamiseks sobib arenguvestlus perearsti poolt juhituna; või kasutada ankeetküsimustikke või oskuskaarte. Koolitustel osalemise kava ja teemad panna paika koostöös.

Koolituselt saadud uusi teadmisi peaksid õed oskama reflekteerida oma töös, mida saab hinnata jälgides õe tegevust tööpostil.

Tööalase koolitusega on tihedalt seotud ka koolitaja, kellest
sõltuvad õppimisvõimalused ja pakutavate koolituste tõhusus.

Tööalane koolitus toimub registreeritud õppekavade alusel koolitusluba omavates täiskasvanute koolitusasutustes registreeritud kursustena, või õppepäevadel ja seminaridel
kestvusega vähemalt kaheksa akadeemilist tundi.

Koolitusvajaduse hindamisel tuleb kaasata võimalikud erinevad osapooled, et ühtlustada arusaamu tegelikest vajadustest. Koolitusi on mõistlik korraldada kahelaadselt: töökohal organisatsioonisiseselt ja kutseala organisatsioonide poolt.

Pereõdede koolitus loob eeldused töö laiahaardelisusele ja koordineeritusele. Pereõdede koolitus:

toetab pereõe erialast arengut;

on seotud tervise edendamise ja säilitamise väärtustega, individuaalse lähenemisega ja holistliku maailmavaatega;

keskendub pereõdede ettevalmistamisele koostööks teiste tervishoiutöötajate ja organisatsioonidega, tegutsemiseks multiprofessionaalses meeskonnas ning partnerlussuhetele patsiendi, tema perekonna ja teiste gruppidega;

soodustab pereõdede edasist arengut ja elukestvat õpet, mis on olulised nende kvalifikatsiooni ja kompetentsuse säilitamisel ja arendamisel;

parandab ja täiendab pereõdede suhtlemisoskust;

õpetab kuidas vältida „läbipõlemist”;

annab pereõdedele valmiduse tõenduspõhise õendusabi osutamiseks elanikkonnale.

Pereõde on kohustatud dokumenteerima

Oma töö dokumenteerimine on ainus tõend pereõele, et ta on patsiendile õigesti osutanud õendusabi

Kogu oma tööalase tegevuse korrektne dokumenteerimine tagab õele turvalisuse

Patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kohased sissekanded tervisekaardile.

Sissekanne tehakse teenuse osutamise päeval või sellele järgneval tööpäeval.

Õde vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest

Sissekanne peab olema tehtud korrektselt ning loetavalt

Dokumentatsiooni täitmine õe enda poolt läbi viidud protseduuride ja uuringute osas

Aruanne „Laste, õpilaste ja noorukite hõlmatus immuniseerimisega“ iga kvartali lõpus ja aasta aruanne

Aruanne immuunpreparaatide mitmedoosiliste viaalide kasutamisest tulenenud kadude arvestus aasta lõpus

Aruanne gripi ja ülemiste hingamisteede ägedate nakkustesse haigestumise kohta vastavalt kehtivale korrale

Dokumentide (mootorsõidukijuhi A, B, C ja nende alakategooriate ning R-kategooria tervisetõend, tervisetõend töökohale või edasiõppimiseks, relvaloa taotleja tervisetõend,
teatised) vormistamine

Lasteaia tervisetõendite, õpilaste ja üliõpilaste tõendite vormistamine

Saatekirjade täitmine ja vormistamine hooldekodudesse

Koostöös perearsti ja sotsiaalametiga saatekirjade täitmine koduõendustöötajale

Kordusretseptide väljastamine patsiendile

Haigekassa arvete avamine, täitmine ja arvete lõpetamine pereõe iseseisva vastuvõtu kohta, ning arvete sisust aru saamine, osutatud tervishoiuteenuste kodeerimise kontrollimine

Nimistu andmete kontroll

Riikliku immuniseerimiskava alusel laste immuniseerimine ja immuniseerimise registreerimine, sissekande tegemine immuniseerimispassi ning immuniseerimisandmete nõuetekohane edastamine Tervisekaitseinspektsiooni kohalikule asutusele.
Immuniseerimise kõrvalnähtude registreerimine ja sellekohase teabe edastamine Ravimiametile

Ohtliku nakkushaiguse kahtluse korral Tervisekaitseinspektsiooni kohaliku asutuse teavitamine

Elukoht, elamistingimused, sotsiaalne võrgustik

Andmed käesolevast terviseprobleemist või haigusest (haigus, kulg, prognoos, ravi)

Kogemused seoses varasemate haigestumistega

Eluviis ja toimetulek

Lähtudes 12 elamistoimingust (Roper-Logan-Tirerney –

elamise mudelil põhinev õendusmudel)

Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamine

Süstemaatiline füüsiliste ja vaimsete tegevuste määratlemine

Tervisriskid, mis tulenevad patsiendi ebaõigest elustiilist

Toitumine

Suitsetamine

(hindamisel kasutada Fagerströmi nikotiinsõltuvuse testi)

Kehaline aktiivsus

Liigse stressi esinemine

Hindamisel kasutada emotsionaalse enesetunde küsimustikku

Pikkuse, kehakaalu mõõtmine, KMI arvutamine

Pea-, rinna- ja vööümbermõõdu mõõtmine

Nägevusteravuse hindamine

Kuulmisteravuse hindamine (sosinkõne kuulmine 3 m kauguselt)

Kõne kontroll

Naha, limaskesta ja lümfisõlmede seisundi vaatlus ja hindamine

Luu ja lihaskonna vaatlus ning hindamine

Rühi hindamine

Sugulise arengu hindamine ja jälgimine

Kopsude ja südame auskultatsioon

Kõhu palpatsioon

Vererõhu mõõtmine

Pulsisageduse mõõtmine ja hindamine

Kehatemperatuuri mõõtmine

Otoskopeerimine

Elektrokardiogrammi tegemine

Valu hindamine

Toidupäeviku/elustiili päeviku hindamine

Emotsionaalse enesetunde küsimustiku täitmise läbiviimine

• Milles seisneb patsiendi probleem?
• Kuidas patsient ise tõlgendab probleemi olulisust enda jaoks?
• Millal algab probleem?
• Kui kaua või kui sageli probleem esineb?
• Millest probleem alguse saab või missugune tegur/ situatsioon halvendab olukorda?
• Mida (kui on) on tehtud patsiendi enda ja/ või tervishoiuteenuse osutaja poolt selleks, et probleemi leevendada ja/ või ära hoida?

1. Elu ja turvalisust ohustavad probleemid
2. Tervist ohustavad probleemid:
• Probleemid, mida patsient tunnistab
• Probleemid, mida õde näeb, aga patsient ei pea probleemiks
3. Heaolu ohustavad probleemid.

Eesmärk näitab, milliseid muutusi patsiendi käitumises või terviseseisundis tahetakse saavutada

Eesmärk suunab tegevusi ja kirjeldab, kuidas tulemusi patsiendi käitumises või terviseseisundis jälgitakse ning millise aja möödudes peab selleni jõudma (millal see olukord saavutatakse või loodetakse saavutada)

Eesmärgid püstitatakse nii lähi- kui ka
kaugeesmärkidena, lähtudes õendusprobleemidest.

Eesmärgi kriteeriumid

Eesmärk on patsiendikeskne ja esitatakse oodatava tulemusena patsiendi käitumises

Sõnastatakse lühidalt, täpselt, konkreetselt

Püstitades kasutatakse tegevust väljendavaid verbe

Näidatakse täpne tegevussuund, tegevusjuhis

Näidatakse ära aeg, millise aja möödudes eesmärk saavutatakse

Peab andma võimaluse hinnata

Peab olema saavutatav ja reaalne

Vastastikune mõjutamine – õe ja patsiendi usalduslik koostöösuhe

Julgustamine, toetamine

Terviskasvatus sh patsiendi ja tema lähedaste õpetamine, nõustamine

Psüühilis-füüsilised abistamismeetodid

Sotsiaalsed ja keskkonnaga liituvad abistamismeetodid

Õendustegevused pereõe iseseisval vastuvõtul

Tervist edendavate tegevuste läbiviimine oma patsientide seas

Patsiendi ja tema pereliikmete juhendamine, õpetamine, motiveerimine ning innustamine muutustele kaasaaitamiseks. Samuti nende julgustamine ning toetamine.

Toitumisalane nõustamine ja sobiva menüü soovitamine

Nõustamine töö ja elukorralduse osas

Püsivate tervisehäiretega patsientide nõustamine

Nõustamine patsiendi füüsilise aktiivsuse suurendamiseks

elustiili päeviku hindamine

Laste (kuni 18-aastased) läbivaatus ja immuniseerimine, vaktsinatsioonialase dokumentatsiooni nõuetekohane täitmine

Patsiendile tõendite väljastamine: mootorsõidukijuhi tervisetõend, tervisetõend (eelnev ja perioodiline tervisekontroll töötamiseks tegevusaladel, kus töö iseärasused
võivad soodustada nakkuse levikut)

Kroonilise haigusega patsiendi jälgimine ja nõustamine vastavate ravijuhiste järgi oma pädevuse piires (kõrgvererõhutõve haiged, diabeedihaiged, südameveresoonkonnahaiged, astmahaiged jne.)

Esmane viirushaigusega patsiendi nõustamine (ka telefoni teel) ja seisundi hindamine

Nina loputuse õpetamine, nina nuuskamise õpetamine

Tervenenud patsiendi seisundi hindamine ja vajadusel tervisetõendi väljastamine

Lampjalgsuse ja rühihäirete tuvastamine - võimlemise õpetamine ja juhendamine. Liikumise nõustamine, vajadusel suunamine taastusravisse

Ortooside ja ortopeediliste ja teiste abivahendite kasutamise nõustamine, juhendamine ja õpetamine

Nõustamine psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamiseks

Uimasti-, nikotiini- ja alkoholisõltuvuse ennetustöö, vajadusel patsiendi suunamine suitsetamisest loobumise kabinetti jt spetsialistide juurde

Terminaalses sixundis patsiendi perekonna nõustamine ja õpetamine

Õendustoimingud ja haigusi ennetavate ning raviprotseduuride teostamine

Kätehügieen ja nakkustõrje perearstipraksises

Immuniseerimine (dokumenteerimine, aruandlus)

Veenivere võtmine, ravimite manustamine p/o, i/m (süstelahuste valmistamine ja säilitamine)

Haavaravi

Kirurgiliste protseduuride assisteerimine, steriilse laua katmine

Soojendavad, jahutavad protseduurid

Esmaabi sh elustamine

Kõrvaloputamine

Põie kateteriseerimine

Stoomihooldus

Pereõe poolt iseseisvalt määratavad ja/või sooritatavad diagnostilised uuringud

Uriini analüüsi (k.a mikroalbuminuuria) tegemine testribaga

Veresuhkru mõõtmine glükomeetriga

Glükohemoglobiini määramine

C-reaktiivse valgu määramine

Kolesterooli määramine

Bakteriaalse analüüsi määramine tervisetõendi vormistamiseks

Elektrokardiogrammi tegemine

Kliinilise vere määramine

Profülaktilise röntgenogrammi määramine kopsudest

Pereõe osa krooniliste haigete jälgimisel on ääretult tähtis.

Krooniliste haigete jälgimiseks on välja töötatud ravijuhised, regulaarset on vajalik viia läbi uuringuid, küsitlusi aga ka meelde tuletada ravimite võtmise vajalikkust ja anda selgitusi haiguse olemuse kohta.

Õde peab alati lähtuma õendusplaanist, mis sisaldab järgmisi tegevusi: õendusvajaduse määratlemine, eesmärkide püstitamine, tegevuste planeerimine ja tulemuste hindamine.

Esmaseks kontaktiks perearstipraksisega on piisav pereõe vastuvõtt, mille käigus hinnatakse patsiendi seisundit
ja lähtuvalt vajadustest toimub ka nõustamine ning käsimüügi ravimite soovitamine.

Ägeda tervisehäirega patsiendi pöördumisel pereõe vastuvõtule on vajalik seisundi hindamine kasutades RHK – 10 sümptom (nt R) diagnoosikoode.

Vaja on anda soovitusi patsiendi enesetunde kergendamiseks toitumise-, vedeliku tarbimise-, füüsilise koormuse ning vajadusel ravimite võtmise kohta.

Telefoni teel nõustatud patsiendi kaebused ja pereõe antud soovitused tuleb dokumenteerida, et tagada teenuse
järjepidevus.

Töövõimetuslehe avamine toimub koostöös perearstiga ja selle lõpetamiseks kutsutakse patsient perearsti vastuvõtule.

Kõik üle seitsme päeva esinenud sümptomitega (köha, palavik, kurguvalu jne.) patsiendid on vajalik suunata alati perearstile.

Kui patsient kuulub järgmistesse riskigruppidesse: imik, eakas patsient, rase, kaasuvad kroonilised haigused (astma, KOK, diabeet jm), siis peab pereõde vajadusel konsulteerima perearstiga.