RAHVATERVIS- teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu

TERVISEMÕJURITE MUDELID

Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel

Üldised sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnatingimused (elamistingimused, põllumajandus, haridus, töökeskkond, tööstus, vesi ja kanalisatsioon, tervishoiuteenused, muud tegurid) Eluviis Vanus, sugu ja pärilikud tegurid

Ryan ja Travis`e tervise determinatide mudel

Jäämäe mudel

Veepinna lähedal asuvate tegurite mõju on lihtsam hinnata, kuid sügavamal asuvaid tegureid on palju keerulisem seostada tervisega.

Terviseolukord

Riskitegurid

Keskkondlikud
Majanduslikud
Demograafilised

Käitumuslikud
Sotsiaalsed
Geneetilised

Kultuurilised tegurid

Rahvastik

poliitika
võrgustikud
võimalused
sotsiaalne toetus
kultuur
institutsioon
ressursid

Poliitilised

Indiviid

kindlustunne
usaldus
suhtumised
turvatunne
uskumised
oskused
teadmised

Tarlov’i tervisemõjurite mudel

Geenid ja bioloogia
Tervishoid ehk meditsiiniabi
Terviskäitumine
Sotsiaalsed mõjurid

Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel

Personaalsed: geneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, toimetulekuoskused, eluviis (toitumine, liikumine, sõltuvusained jne), mis omakorda kujuneb sotsiaalsete normide poolt kultuurikeskkonnas
Majanduslikud: töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus
Keskkondlikud: kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond
Sotsiaalsed: rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted

HAIGUS- olukord, mis tekitab valu või ebamugavust

Patogenees- õpetus haiguse arengust

SALUTOGENEES- protsess, mis otsib ja uurib tervise mõjureid ning kujunemist

Antonovski kontseptsioon

Tervis põhineb organismis toimuvate ressursside muutustel

Üksikisikud

Rahvastikurühmad

MEDITSIIN

Rahvastiku rühma uuriv meditsiin

Uurimisobjekt rahvastikurühm

rahvastikurühma tervise hindamine, k.a. need liikmed, kes ise ei otsi meditsiiniabi, kuid kelle tervisele antud uuringud kasu tooks

Kliiniline meditsiin- suunatud indiviidide meditsiinilisele teenindamisele haige inimene, kes pöördub ise tervishoiutöötajate poole või suunatakse ravile

Ravi

Taastus

Tervisetedused

Ennetus

Tervisedendus- protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist

Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsioon

5 tegevus valdkonda

1. Kujundada sellist poliitikat, mis toetaks tervist. See on iga tasandi poliitikute kohustus.
2. Luua tervistsoodustav elukeskkond.
3. Suurendada kogukonna osa tervise tagamisel.
4. Arendada isiklikke oskusi ja teadmisi.
5. Ümberorienteerida terviseteenistused: reorientatsioon preventiivsetele teenustele.

Terviseedendamise vahendid:
-Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana
-Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine
-Tervistavate teenuste arendamine
-Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine
-Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine

TERVIST MÕJUTAVAD TEGURID EHK TERVISE DETERMINANDID

WHO definitsioon: Tervise determinandid on personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus

Pärilikud eeldused ehk geenid 20-30%
Elukeskkond 20%
Eluviis 40-50%
Arstiabi ehk tervishoid 10%

TAI definitsioon: Tervise determinantide all mõistetakse selliseid tegureid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas

Poliitilised ja kultuurilised mõjurid (poliitilised otsused, demokraatia, kultuur)
Sotsiaalmajanduslikud mõjurid (haridus, töö, sissetulek, etnilisus, sotsiaalne toetus)
Käitumuslikud mõjurid (toitumine, kehaline aktiivsus, tubaka ja alkoholi tarbimine, seksuaalkäitumine, liikluskäitumine)
Keskkondlikud mõjurid (füüsiline, bioloogiline, sotsiaalne, kultuuriline)
Bioloogilised mõjurid (vanus, sugu, pärilikkus, kehakaal, vererõhk)

TERVIS- täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine

Statistiline- biomeditsiiniliste näitajate alusel

Funktsionaalne- organismi suutlikkus täita oma rolli ühiskonnas

Meditsiiniline- heaolu ja elukvaliteet

Akadeemiline- indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemus

Psühholoogia

Sotsioloogia

Rahvatervise alased tegevused -Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring
-Epideemiate ennetamine ja kontrollimine
-Keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit,vesi ja tööohutus
-Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine
-Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks
-Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks
-Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine
-Rahvatervisepoliitika arendamine

Esmased ennetusstrateegiad

eesmärk: edendada ja kaitsta tervist ning vältida haigusi

Teised ennetusstrateegiad

eesmärk: haiguse varajane avastamine ja ravi

Kolmandad ennetusstrateegiad

eesmärk: töövõimetuse vältimine ja teovõime taastamine