Tööstusühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned
Tööstusrevolutsiooni olemus
Kaupade tootmisel hakati senisest enam kasutama masinaid.
Esmaseks finantsallikaks täästusrevolutsioonil oli kaubandusest saadud sissetulekud.
Vabrikud vajasid tööjõudu. Seetõttu sai paljudest talupoegadest palgatöölised. Lisaks kasvas rahvastik kiirelt tänu paremale tervishoiule.
Põllumajandus tööstusühiskonnas
19. sajandi esimesel pooplel muutus valitsevaks raudadra kasutamine, lisaks leiutati külvimasin ja viljapeksumasin.
18. sajandi lõpus alguse saanud tõuaretus edendas loomakasvatust, kasumit ning toiduvarusid.
Tekkis ka vajadus toiduainete pikemaks säilimisajaks. 19. sajandi alguses hakati Prantsusmaal säilitama puuvilju klaasnõudes.
Uute jõu- ja energiaallikate kasutusele võtmine
Esimeste vabrikute energiaallikaks oli langev vesi.
Aurumasin sai jõuallikaks 18. sajandi keskpaiku. James Watt täiustas seda 1765 aastal.
19. sajandi keskpaiku oli peamine kütus kivisüsi.
Industriaalühiskonnas laienes elektrivoolu kasutamine.
Kapitalism ja monopolid
Prantsuse- ja tööstusliku revolutsiooniga seostatakse ka kaptialismile üleminekut.
Kapitalismi arenguga suurenes riikidevaheline kaubavahetus, kuigi importi piirati tolliga.
Inglismaa
Tööstusrevolutsioon sai alguse inglismaalt. 19. sajandil euroopasse ja USA-sse jõudes.
Inglismaa tekstiilieksport suurenes tänu ketrus- ja kudumismasina leiutamisele 18. sajandil.
Aastail 1815-1850 kolmekordistus inglismaal söetootmine, neljakordistus raua toodang ning ligi kaheksa korda suurenes puuvillatoodang
Transpordi areng
1825. aastal avati esimene raudteeliin. Tööstusühiskonna kujunemisele aitas oluliselt kaasa raudtee areng.
Ka veetranspordil oli endiselt oluline roll. Robert Fulton leiutas esimese auriku, mis tegi 1807. aastal USA-s Hudsoni jõel esimese reisi.
Aurulaevanduse kiire areng 19. sajandil aitas ühendust pidada ligi kõigi maailma piirkondadega.
Tööstuse arengu mõju ühiskonnaelule.
19. sajandi keskpaiku muutus masinatootmine valitsevaks majandusharuks enamikus Euroopa riikides.
Muudattused tootmises ja ühiskonnaelus aitasid tõsta elatustaset.
Masinatootmise areng tõi omakorda kaasa tööpuuduse ja protestid masinate kasutamise vastu.
Linnastumine ehk urbaniseerumine
1801. aastal oli Euroopas 14 linna, mille elanike arv oli üle 100 000. 1870. aastaks oli neid linne juba üle saja.
Varaste tööstuslinnade elamustingimused olid rasked ja lihtrahvas pidi elama kitsastes korterites.
Linnaelu iseloomustas kuritegevus ja muud sotsiaalsed probleemid.
Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris
Kujunesid uued sotsiaalsed kihid, tööliste osa suurenes
19. sajandi teisel poolel hakkas töölisklass enda eest seisma, muudatused kajastusid töölissedusandluses.
Tööstusühiskonna mõtestamine ja reformimise katsed
Kiire majanduslik areng süvendas majanduslikku ebavõrdsust.
Otsiti õiglasemat ühiskonna korraldust ehk sotsialismi.