Tundra ja Metsatundra

Metsatundra on lähisarktiline bioom, mille ulatuses vahelduvad hõrendikud ja puhmas- või tüüpilise tundraga.

Metsatundra on iseloomulik metsatundravöötmele.

Kuigi sademete hulk on päris väike (200–350 mm aastas), sademete hulk ületab aurumist ja selletõttu on laialt levinud järved (hõlmavad 10-60% pindalast). Juuli keskmine õhutemperatuur on 10...12 °C, jaanuari keskmine õhutemperatuur on sõltuvalt kliima mandrilisuse kasvust alates –10°...–40 °C.

Metsatundras vahelduvad puhmastundra ja hõrendikud.

Metsatundra faunas on ülekaalus lemmingi erinevad liigid, põhjapõdrad, polaarrebased, raba- ja polaarpüüd, lumekakud ja erinevad veerändlinnud.

Metsatundra on väärtuslik põdrakarjamaa ja jahiala.

Tundra lõunaserval ilmub rohttaimede, puhmaste ja põõsaste sekka üha enam puid ja nendega koos metsloomi. See on üleminekuvöönd tundra ja metsa vahel - metsatundra. Inimasustus on tundras hõre. Euraasia tundraaladel elavad hajutatult väga mitmed rahvakillud: läänest itta laplased, komid, handid, neenetsid, nganassaanid, evengid, eveenid, korjakid ja tšuktšid.

Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed.

Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikuist, mis talvel mattuvad lume alla, leides niimoodi kaitset tugeva pakase ja tuule eest.

Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsu­takse poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü.

Tundrapiirkonnas, eriti Venemaal, on leitud suuri maavarade maardlaid, nende juurde on kerkinud kaevandusasulad.